on teadlik sellest, et ta mõtleb ning sellest, millega tema vaim mõtlemise ajal tegeleb. See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb. Meie ettekujutus (see mille üle mõtiskleme) varustabki meid ja meie aru mõtlemise kogu materjaliga. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Need kaks on teadmise allikad, kust on pärit kõik ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel võivad olla. 3.) Aistimine tekib, kui meie meeled puutuvad kokku üksikute meeleliste objektidega, toimetades meie vaimu mitmesuguseid (omavahel) erinevaid asjade tajumusi, vastavalt neile erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. Sellisel viisil me saame ideed,
vabanevad. Jämesooles imenduvad peamiselt vesi, sapi koostisosad ja mõningad vitamiinid. III Imendunud toitaineid kasutab organism kindlate ülesannete täitmiseks. 3.1. Nii süsivesikud, rasvad kui ka valgud varustavad organismi suuremal või vähemal määral energiaga. Süsivesikutes on talletunud organismi esmaselt kasutatav energiavaru. Veres sisalduvad glükoosi nimetatakse veresuhkruks. Glükoos varustabki energiaga kõiki rakke, kudesid ja organeid. Aju saab kogu vajaliku energia ainult glükoosist. Glükoos, mida meie organism kohe ära ei kasuta, talletatakse varuna - glükogeenina - kas maksas või lihastes. Veresuhkru taseme langemisel vabaneb maksa varudest verre täiendav hulk glükoosi. Toitainete lõplik lõhustumine energeetilisel eesmärgil toimub rakkude mitokondrites, kus nad lõhustatakse süsinikdioksiidiks ja veeks. 1 gramm lipiide (rasva) annab energiat 38,9 kJ e. 9,3 kcal (1
kuumtraat-kile, hõrendusandurid) Kütuse rõhu andur. Samuti jällegi tähtsam turbomootorile, mis annab teada millist rõhku hetkel kütusepump toodab. Vastavalt saadud signaalidele, aju korrigeerib vastavalt vajadusele ning gaasipedaali asendist kütuse rõhku. Gaasipedaali asendit jälgib spetsiaalne andur, mis reguleerib drosselklappi sisselasketraktis. Kõige eelpoolnimetatud anduritega ja juhtploki tulemusena saadud tulemused saadetakse pritsesüsteemi, mis varustabki läbi pihustite mootori kütteseguga. 1.3 Süütemomendi kontrollimine anduritega Teiseks tähtsaimaks ülesandeks autoajul on eelpoolnimetatud küttesegu süütamine. Kvaliteetne ja täpne süütemoment on efektiivselt töötava mootori üks põhinõudeid, mis tagab kütuse täielikult ja õigeaegse põlemise. Sädelahendushetke kalkuleerb juhtarvuti koos erinevate anduritega, mis annavad ajule märku erinevatest muutustest ja olekutest teatud piirkondades.
piiritu ettekujutusjõud [fancy] on peaaegu lõpmatu mitmekesisusega tema peale maalinud? Kust ta saab arutluse [reason] ja teadmise [knowledge] kogu materjali? Sellele ma vastan ühe sõnaga, kogemusest; sellel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb. Meie vaatlus, mis tegeleb kas väliste meeleliste [sensible] objektidega või meie vaimu seesmiste tegevusetga [operations], mida me ise tajume ja mille üle me mõtiskleme, on see, mis varustabki meie aru mõtlemise kogu materjaliga. Need kaks on teadmise allikad, kust on pärit kõik ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel võivad olla. 23) aistimise ja refleksiooni erinevus Aistimise objektid on üks ideede allikas. Esiteks, meie meeled, puutudes kokku üksikute [particular] meeleliste objektidega, toimetavad vaimu mitmesuguseid, omavahel erinevaid asjade tajumusi [perceptions], vastavalt nendele erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad
annaabi.ee 
