Kui varu üksikud objektid on üksteisest selgelt eristatavad, kuna neid on piiratud koguses, saab neid identifitseerida soetamise momendist kuni müügimomendini, siis lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kuludest (individuaalmaksumuse meetod). Seda meetodit kasutatakse kallihinnaliste kaupade nagu autod, unikaalsed kunstiväärtused, juveelitooted, tellimusel valmistatav mööbel jm. Paraku ei ole konkreetse varuobjekti soetusmaksumuse määramine suurte koguste ja laia nomenklatuuri korral kuigi lihtne. Suure töömahukuse tõttu on ta ebapraktiline. 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse varu iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algvaru soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas
koguses, saab neid identifitseerida soetamise momendist kuni müügimomendini, siis 10 lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel konkreetselt iga objekti soetamiseks tehtud kuludest (individuaalmaksumuse meetod). Seda meetodit kasutatakse kallihinnaliste kaupade nagu autod, unikaalsed kunstiväärtused, juveelitooted, tellimusel valmistatav mööbel jm. [5]. Paraku ei ole konkreetse varuobjekti soetusmaksumuse määramine suurte koguste ja laia nomenklatuuri korral kuigi lihtne. Näiteks hulgimüüjate ja suurte jaemüügifirmade kaubanimestikes võib olla tuhandeid suhteliselt odavaid kaupu, mille iga ühiku soetushind on küll teada, kuid selleks, et täpselt kindlaks määrata laos olevate kaupade maksumust bilansi koostamise kuupäeva seisuga, tuleks teha hulk tööd. [2:182]. Näide: Oletame, et Firma ostis kolm pesumasinat hinnaga 400 , 450 ja 500 .
müügiga tegelevates firmades, juveelikauplustes (kallid ehted) ja antiigikauplustes (maalid ja haruldased raamatud) [2: 223]. Seda meetodit kasutavad sageli ettevõtted, mis müüvad unikaalseid, kõrge hinnalisi tooteid väikse läbimüügiga. Väike müügimaht teeb küllaltki lihtsaks ja teostatavaks siduda iga kaup tema tegelike kuludega. Näiteks sõiduautodel on erinevad seerianumbrid, mida saab kasutada kindla auto ostuhinna kindlaks tegemisel [23: 375]. Paraku ei ole konkreetse varuobjekti soetusmaksumuse määramine suurte koguste ja laia nomenklatuuri korral kuigi lihtne. Suure töömahukuse tõttu on ta ebapraktiline, seetõttu on enamlevinud kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod [20]. Individuaalmaksumuse meetodit kasutavad sageli ettevõtted, kus müüakse üksikuid objekte, mis on üksteisest selgelt eristatavad ning mida on vähe. Varude vähesus on ka põhjus, miks raamatupidamine on lihtne ja kaubad kergesti eristatavad. Tootmisesse