Niiskusesisalduse alanedes need nn. hingamiskaod pidevalt kahanevad ja lakkavad kõrrelistel 50-45%-lise ning liblikõielistel 65- 60 %-lise niiskusesisalduse juures, kui taimed lõpetavad oma elutegevuse. Üldjoontes arvestatakse, et toitainete kaod veel elavate taimerakkude korral on 1-2 % ööpäevas. Heintegemise ladusaks kulgemiseks ja kuivatamisega kaasnevate kadude vähendamiseks tuleb võimalikult lühendada kuivatamisaega ja võimalusel valida vähem kuivamist nõudev varumisviis. Nii on lahtise heina kogumise koos järelventileerimisega hoidlas otstarbekam kui heina pikema aegsem kuivatamine. Seda eriti vihmastel suvedel. Põuasel heinaajal pole see nii oluline. Heinategemise suurim takistaja on vihm. Kõige kahjulikum on see kuivatamise teisel poolel, kus peale otseste toitainete kadude tekib mikroorganismide elutegevuse tagajärjel heinas ka loomadele mürgiseid ühendeid. Kui mahaniidetud rohtu pole vihma tõttu tõttu võimalik kuivatada, tuleb see kohe koristada
Niiskusesisalduse alanedes need nn. hingamiskaod pidevalt kahanevad ja lakkavad kõrrelistel 50-45%-lise ning liblikõielistel 65- 60 %-lise niiskusesisalduse juures, kui taimed lõpetavad oma elutegevuse. Üldjoontes arvestatakse, et toitainete kaod veel elavate taimerakkude korral on 1-2 % ööpäevas. Heintegemise ladusaks kulgemiseks ja kuivatamisega kaasnevate kadude vähendamiseks tuleb võimalikult lühendada kuivatamisaega ja võimalusel valida vähem kuivamist nõudev varumisviis. Nii on lahtise heina kogumise koos järelventileerimisega hoidlas otstarbekam kui heina pikema aegsem kuivatamine. Seda eriti vihmastel suvedel. Põuasel heinaajal pole see nii oluline. Heinategemise suurim takistaja on vihm. Kõige kahjulikum on see kuivatamise teisel poolel, kus peale otseste toitainete kadude tekib mikroorganismide elutegevuse tagajärjel heinas ka loomadele mürgiseid ühendeid. Kui mahaniidetud rohtu pole vihma tõttu tõttu võimalik kuivatada, tuleb see kohe koristada
järgmise ainega (nt suhkruga). 5. Tee samal viisil katsed kõigi tööjuhendis loetletud ja sinu enda valitud ainete ja lahustega. Vedelate lahuste lisamisel piisab sellest, kui algloomadega vette paned prepareerimisnõelaga natuke lahust. 6. Vormista vaatlusandmed tabelina. * Võrdle andmeid ja grupeeri kasutatud ühendid vastavalt toimele rühmadesse. --- 81 Kuidas varuda ja uurida mikroorganisme? Ülesanne pole pimedal õpilasel teostatav. Vali üks varumisviis (1-3). 1. Võta seisva veega valgusrikkast veekogust puhtasse klaaspurki vett, kõdunevaid taimi ja muda. Kui vesi on selginenud, kontrolli, ega sellesse pole sattunud putukaid, nt tõugetega liikuvaid vesikirpe. Putukad söövad algloomi ja seetõttu tuleb teisest kohast võtta uus proov või nad välja püüda, nt teesõelaga. Kata purk klaasi või Petri tassiga ja jäta seisma aknalauale toatemperatuurile, otsese päikesevalguse eest varju
annaabi.ee 
