mille poole ta ujub. · Ujumiseks kasutab viburit, ujumist soodustab ka tahapoole ahenev kehakuju. · Silmviburlase pelliikul on võrreldes amööbiga tihedam, mistõttu ta saab kehakuju vähe muuta. 4 · Silmviburlane on hästi läbipaistvas vees roheline. · Rohelise värvuse annavad silmviburlasele tsütoplasmas olevad kloroplastid. · Valguse käes toimub kloroplastides fotosüntees, mille tulemusena tekib tsütoplasmasse varuainet, mis sarnaneb tärklisega. 5 · Kui silmviburlane jääb pikaks ajaks pimedasse, siis kaob tema kehast klorofüll ning ta muutub värvusetuks. · Silmviburlane toitub valguse käes nagu taim, pimedas aga nagu loom (orgaanilised ühendid, mis on ümbritsevas keskkonnas lahustunud). 6 · Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel. · Ebasoodsaid keskkonnatingimusi elab üle tsüstina. 7
orgaanilist ainet) toit seeditakse toitevakuoolis. Paljunemine: pooldumise teel. Elukoht: tiikides, lompides, mullas, teistes organismides. Ebasoodastes tingimustes moodustavad tsüste. Amööb: kõige lihtsama ehitusega algloom. Kingloom: kõige raskema ehitusega algloom. Silmviburlane: tal on valgustundlik silmtäpp. Vibur. Pisituum- osaleb sugulisel paljunemisel. Suurtuum- reguleerib kinglooma elutegevust. Taimne toitumine- fotosünteesides, selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuainet mida saab vajadusel kasutada toiduna. Loomne toitumine toitub valmisorgaanilisest ainest läbi keha pinna. Tähtsus inimesele saab nende abil uurida minevikku, lubjakivist ja kriidilademetest saab kriiti. Väljasurnud kiirloomi kasutatakse metallide poleerimisel ja lihvimisel. Haigused. Tähtsus loodusele- toit paljudele suurtematele loomadele. Algloomad haigus tekitajatena- düsenteeria amööb, lamblia, trihhomoonas, toksoplasma, hallasääsk. Vetikad- on algelised organismid, kuuluvad
Rakukesta ülesanne Kaitseb rakku siserõhu eest, Annab taimerakule kindla kuju ja tugevuse. Plastiidide eellased on proplastid. Kloroplastid koosnevad kahest membraanist (sise- ja välismembraan), sisaldavad kõige enam rohelist pigmenti klorofülli. Neis toimub fotosüntees. Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide kollaseid, oranze ja punaseid. Ülesanne on ligimeelitamine ja ainevahtuslik ülesanne (taim vabaneb jääkainetest). Leukoplastide ülesanne on talletada varuainet ( eelkõige tärklist). Heterotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest. Sprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest, biotroofid toituvad elusatest orgaanilisest ainest. Hüüf on seenenii, Mütseel on seeneniidistik. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud; Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad, nt. Kottseen. Mükoriisa - seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga. Sümbiont - Aitavad talitleda teistel organismidel
-valkude süntees ja transport.Golgi kompleks ül.:valkude lõplik töötlemine ja pakendamine,rakumembraani ja rakukesta moodustamine,lüsosoomide moodustamine.Lüsosoomid-ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed.sisaldavad:lahustava toimega entüüme ja lagundavat materjali.Ül:ainete või rakustruktuuride lagunemine.Valkuoodid:ühekordse membraaniga ümbritsetud rakumahutid,vakuoodid esinevad kõikides päristuumsetes rakudes.Taimede vakuoodid:noortes rakudes koguvad sinna varuainet,vanemates rak.- ainevahetusjäägid,mõnedel taimedel-pigmendid,mürgid,osaleb raku siserõhu tekitamisel.Kahekordse membraaniga orgamellid:mitokondra-esinevad kõigis päristuumsetes rakudes(taimed,loomad).Ehitus:2 membraani,sisemembraan moodustab sopistusi-kristad(harjakesed),on oma DNA ja RNA,ribosoomid.Ül.rakus:varustamine energiaga.Plastiidid jagunevad:Kloroplastiidid ehitus-2 membraani,sisemembraan moodustab lamedaid kotikesi-tülakoide,omab DNA,Rna ja ribosoomid.Ül:fotosünteesi
Kemolitotroofsetel S-bakteritel (värvusetud S-bakterid), kes saavad energiat redutseeritud S-ühendite oksüdatsioonist ja kellel S ladestub oksüdatsiooni vaheproduktina. On kui endogeenne energiaallikas. Beggiatoa, Thiothrix, Thiomargarita, Achromatium. Tsüanofütsiin On tsüanobakterite (jmt bakterite, näiteks Acinetobacter) varuvalk. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest. Teda kasutatakse peamiselt kui N-varuainet ja kui keskkonnas N-allika hulk kahaneb, siis hakatakse seda rakus kasutama. On tsüanofütsiin valguline polümeer. VIBURID, PIILID JA LIIKUMINE Bakterite liikumisviisid: 1) Viburitega liikumine vedelas keskkonnas 2) Viburitega liikumine tahkel pinnal (voogamine e. swarming; Proteus jt.) 3) Liikumine periplasmaatiliste viburitega vedelas keskkonnas (spiroheedid) 4) Libisev liikumine tahkel pinnal (vibureid ei vajata)
Süsivesikud on kergesti oksüdeeritavad, lõpp-produktideks annavad nad süsinikdioksiidi ja vee. 1 grammi süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 16,7 kJ. Süsivesikud lõhustatakse seedetraktis monosahhariidideks, peamiselt glükoosi, vähem galaktoosiks ja fruktoosiks, mis imenduvad peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. Maksas muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks. Glükogeeni kui süsivesikute varuainet säilitatakse maksas ja vähesel määral ka lihastes. Süsivesikute vajaduse suurenemisel lammutatakse maksa glükogeen glükogenolüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. Vere glükoositase hoitakse suhteliselt püsivana, normväärtuse piirideks on 3,3...6,1 mmol/l. Vere glükoosisisalduse langust allapoole normväärtust nim. hüpoglükeemiaks, glükoosi taseme tõusu hüperglükeemiaks. 17. Endokriinse süsteemi talitluse põhijooned. Sisenõrenäärmete süsteem.
Plastilised omadused saab toota bioplasti. Kasutatakse ravimitööstuses lahustuva kapsliga preparaatide valmistamisel. · Polüfosfaadid volutiin. Bakterid võivad polüfosfaatide arvel energiat saada. ATP süntees. Prootongradiendi loomine polüfosfaadi arvel. P-allikas rakule. Toksiliste metallide siduja. Aluste neutraliseerija. · Tsüanofütsiin on tsüanobakterite varuaine. Kasutatakse peamiselt kui N- varuainet ja kui keskkonnas N-allika hulk kahaneb, siis hakatakse seda rakus kasutama. Kasutatakse energia hankimiseks pimedas. 45. Miks säilitatakse varuaineid polümeriseerituna? Varuained on rakus osmootselt inaktiivses vormis (polümeriseerunult), nad ei lahustu vees ega tõsta seega rakusisest osmootset rõhku. 46. Voogamine ja piiltõmbumine kui erilised liikumisviisid. Voogamine on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab:
graanulit katab lipiide sisaldav membraan. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) koosnevad hüdroksüülkarboksüülhapetest, mis on omavahelseotud estersidemega. Seega on tegu polüestriga. PHA hulk bakteri kuivainest võib olla kuni 80%. Tsüanofütsiin On tsüanobakterite varuaine. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest. Teda kasutatakse peamiselt kui N-varuainet ja kui keskkonnas N-allika hulk kahaneb, siis hakatakse seda rakus kasutama. Molekuli põhiahel koosneb asparagiinhappest ja asparagiinhappe -karboksüülrühmadele on seostunud Arg. Tsüanobakteritel on veel fükobiliinpigmendid, mida ka N-vaeguses N-allikana kasutatakse. Seetõttu on näiteks N-vaeguses kasvavad tsüanobakterite kultuurid mitte sinakad, vaid rohelised. Volutiin e. metakromatiinaine e. polüfosfaadid Avastati Spirillum volutans'i rakus.
peamiselt aga lümfisoontesse imenduvad ning lümfiga vereringesse kantakse. Süsivesikud lõhustatakse seedetraktis monosahhariidideks peamiselt glükoosiks, vähem galatoosiks ja fruktoosiks, mis imenudvad peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. Maksas muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks. Glükogeeni kui süsivesikute varuainet säilitatakse maksas ja vähesel määral ka lihastes. Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid. Sülg on kergelt leeliseline vedelik, sisaldab enamuses vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist ainet. Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhutavat -amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest
olla), kus neid saab tuvastada lipofiilsete värvidega (näiteks sudaanmust), kuna graanulit katab lipiide sisaldav membraan. Polühüdroksüalkanoaadid (PHA) koosnevad hüdroksüülkarboksüülhapetest, mis on omavahelseotud estersidemega. Seega on tegu polüestriga. PHA hulk bakteri kuivainest võib olla kuni 80%. Tsüanofütsiin On tsüanobakterite varuaine. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest. Teda kasutatakse peamiselt kui N-varuainet ja kui keskkonnas N-allika hulk kahaneb, siis hakatakse seda rakus kasutama. Molekuli põhiahel koosneb asparagiinhappest ja asparagiinhappe -karboksüülrühmadele on seostunud Arg. Tsüanobakteritel on veel fükobiliinpigmendid, mida ka N-vaeguses N-allikana kasutatakse. Seetõttu on näiteks N-vaeguses kasvavad tsüanobakterite kultuurid mitte sinakad, vaid rohelised. Volutiin e. metakromatiinaine e. Polüfosfaadid Avastati Spirillum volutans'i rakus
On kui endogeenne energiaallikas. Beggiatoa, Thiothrix, Thiomargarita, Achromatium. 3. Mõnedel kemoorganotroofidel võib S ladestuda keskkonnas, kus on palju H2S ja orgaanilist ainet ning on ilmselt vesinikperoksiidi kahjutustamise produkt (Sphaerotilus). Tsüanofütsiin Tsüanobakterite (jmt bakterite, näiteks Acinetobacter) varuvalk. On arginiini ja asparagiinhappe kopolümeer. Tema hulk võib ulatuda kuni 10%-ni kuivainest. Teda kasutatakse peamiselt kui N-varuainet ja kui keskkonnas N-allika hulk kahaneb, siis hakatakse seda rakus kasutama. Molekuli põhiahel koosneb asparagiinhappest ja asparagiinhappe -karboksüülrühmadele on seostunud Arginiin. Seega on tsüanofütsiin valguline polümeer, aga teda ei sünteesita ribosoomidel. Iga uue aminohappe lisamiseks kulub ära 1 ATP molekuli energia. Graanulid kogunevad rakkudesse kasvu statsionaarses faasis ning kasutatakse ära, kui algab uuesti aktiivne kasv. Tsüanofütsiini lagundab ensüüm
annaabi.ee 
