ja sidekoest koos · Luustik koos lihastega närvirakkudega. moodustab u poole inimese · Nahas asuvad taktiilsed kehakaalust. retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. Seedeelundkond · Tagab gaasivahetuse, mis on edasikandmises mõne organismi oluline eluegevuseks vajalike liikumisel. rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. Erituselundkond · Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi · Eemaldab kehast mittevajalikke oksüdeerimisel tekkivad aineid.
pärak. Tugi- ja liikumiselundkond · Võimaldab liikuda. · Tagab meile keha kindla asendi säilitamise. · Selleks et lihaed saaksid oma jõud rakendada ja inimesed end liigutada, peavad nad olema kinnitatud skeleti e toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. · Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehakaalust. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. · Tagab gaasivahetuse, mis on oluline eluegevuseks vajalike rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. · Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi oksüdeerimisel tekkivad süsihappegaasi kehast eemaldamine. · Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööd õhk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringelundkond · Transpordib kehas aineid.
Südame klapid, asukoht, hõlmede arv, nimetus: · Trikuspidaalklapp valva triscupidalis- 3 hõlmne, paremal südame poolel · Mitrallklapp- valva mitralis- 2 hõlmne vaskul südame poolel · Poolkuuklapid- valvae semilunares 3 hõlmsed, mõlemas südame vatsakeses. Klappide funktsioon seisneb selles, et nad ei lase verd tagasi voolata vatsakestest kodadesse ja veresoontest vatsakestesse Konoraarvereringe on südame enda verevarstus, Varsutab südant verega. Toimub parema ja vasaku pärgarteri kaudu, mis lähtub aordi algusosast ja varustab verega südamelihast. Suure vereringe funktsioon seisneb selles, et selle abil transporditakse kõikidesse kudedesse arteriaalset verd ja kogutakse kokku venoosne veri, mis juhitakse tagasi südamesse. Suur vereringe saab alguse vaskust vatsakesest, algab aordiga. Suur vereringe lõppeb paremas kojas ja lõppeb õõnesveeniga.
annaabi.ee 
