38. Põhimaterjalist varrukasuud tugevdatakse liimiriidega. 39. Varruka eesmise- ja küünarnuki õmbluse traageldamine ja õmblemine. Küünarnuki õmbluse õmblusvarud pressitakse varrukapukil lahku veidi kaarjalt. 40. Varrukasuu pöördeosa traageldatakse tagasi ja pressitakse. 41. Varruka voodri töötlemine (ühendatakse varruka voodri eesmine- ja küünarnuki õmblus ning triigitakse lahku). 42. Varruka vooder asetatakse varruka sisse. Moodustatakse voodrist vabadusevolt varrukasuus. Ühendatakse ringselt varrukasuu pöördeose ja vooder. Varrukas ja vooder traageldatakse omavahel kokku. Pöördeosa kinnitatakse õmbluste kohalt. 43. Õmmeldakse kuugliniit vasakule varrukale. 44. Varrukate pressimine (varrukad pressitakse varrukapadjal varrukasuust alates kuni varrukakaareni nii alumisel kui ka pealmisel poolel). Varrukas asetatakse rippasendis kuivama. 45. Varrukate traageldamine käeaugukaarele (asetatakse kohakuti kontrollmärgid, varrukas
Kampsun Äksi naiste kampsun on valmistatud potisinisest villasest riidest. Kampsun on kraeta ja avara kaeluse väljalõikega. Kuni vööjooneni on kampsun võrdlemisi kehasse töödeldud. Vööjoonel on kampsuni külge õmmeldud 3,5 cm laiune kampsuniriidest riba, mis on seatud ühtlaste vahedega vastandvoltidesse. Eest kinnise juurest on esimese voldi sügavus 5 cm, järgmiste voltide vahe on 3,5 cm, niisama suur on ka voldi sügavus. Varrukasuus on 5 cm pikkune lõhe. Eest kinnitub kampsun haakidega. Kampsuni all kantakse kirjut siidrätikut. Kantakse seda särgi peal kolmnurkselt kokkumurtult, nii et see jääb kampsuni kaelaavast paistma. Eest kinnitatakse rätik rinna peal sõle abil. Õlakatted 19. sajandi esimestel kümnenditel tõrjus Äksi kihelkond ruudulise õlakate sõba kõrvale. Sini-valgeruudulised piklikud villased õlakatted, vaibad olid tehtud ühest kangalaiast.
Lõiked detailide lõikamiseks, mustrid tikkimiseks (lisa nr. 3): 1. Pluusi esiosa(2tk) 2. Pluusi tagaosa(2tk) 3. Pluusi varrukas(2tk) 4. Varruka värvel(2tk) 5. Krae(2tk) 6. Volditud seelik(2tk) 7. Õlalapi muster(2tk) Nukule rahvuslike riiete õmblemine: Pluus. Õmble õlaõmblused kokku, ääresta õmblusvarud. Eelpistes tikitud õlalapid õmble täpselt keskjoonele e. õlaõmblusele. Õmble varrukapäras lappvoldid ja varrukasuus lihtne sisselõikeline kinnis. Õmble kurrutatud varrukasuule varrukavärvel, sinna kinnita nööp ja nööbiaas. Õmble otsapandud varrukad käeaugukaartele, ääresta õmblusvarud. Rinnalõhik kitsalt palistada. Kroogi kaelaava, õlalappide all jääb sile riie. Ühenda valmis õmmeldud krae kaelaavale. Kummagi krae otsa siseservale õmble haak ja kinnitus ning sõlge imiteeriv nööp. Seelik. Küljeõmblused õmble kitsa palistusega. Õmble seeliku ülaserva voldid ja ühenda
Koos nendega levis ka nimetus kampsun. Tori naised kandsid pidevseesilisi kampsuneid s.t. kampsuni külge on kinnitatud eraldi juurdeõmmeldud riba, mis eelnevalt on lappvolti pressitud (lappseesid). Seesiriba on suhteliselt kitsas (valmislaius 3 cm) ja pressitud on ta vastandvoltidesse. Ees on jäetud seesiriba otsad 10 cm laiuselt siledaks. Varrukas on ilma voodrita ja varrukapära (õla juures) kurrutatud; käealune on jäetud siledaks. Varrukasuus olev lõhik on kinnitatud nööbi ja aasaga. Hõlmad on haakidega suletavad. Peakatted tanu Tipilinetäpiline, istub aida harja peal? Tanu (Tori 1889) Teatavasti oli vanasti abielunaisele peakate sunduslik. Peakate oli naise" au". Sellest annavad tunnistust rohked vanasõnad, mis on seotud naise peakatte e. tanuga." Võttis keegi naisel tanu peast ära, loeti seda auhaavamiseks ja suureks häbiks " (Manninen 1927: 3435). Tori naise vanemat tüüpi tanu sarnanes oma kõrguselt ja kujult
annaabi.ee 
