35. Krae töötlemine (aluskrae ja pealiskrae ühendamine, krae ühendamine kaelakaarele, krae poolte ühendamine järelpistetega). 36. Varruka voodri juurdelõikus vasaku varruka järgi. 37. Kontrollitakse varrukakaare sobivust käeaugukaarele. 38. Põhimaterjalist varrukasuud tugevdatakse liimiriidega. 39. Varruka eesmise- ja küünarnuki õmbluse traageldamine ja õmblemine. Küünarnuki õmbluse õmblusvarud pressitakse varrukapukil lahku veidi kaarjalt. 40. Varrukasuu pöördeosa traageldatakse tagasi ja pressitakse. 41. Varruka voodri töötlemine (ühendatakse varruka voodri eesmine- ja küünarnuki õmblus ning triigitakse lahku). 42. Varruka vooder asetatakse varruka sisse. Moodustatakse voodrist vabadusevolt varrukasuus. Ühendatakse ringselt varrukasuu pöördeose ja vooder. Varrukas ja vooder traageldatakse omavahel kokku. Pöördeosa kinnitatakse õmbluste kohalt. 43. Õmmeldakse kuugliniit vasakule varrukale. 44
TORI NAISEd pidurüüs Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Naiste särk Tori naise argipäevane särk oli ilma kraeta kuid pikkade varrukatega. Tehtud oli särk peenemast linasest riidest (takusest riidest alasega). Töösärgid tehti sirgete otsapandud varrukatega. Varrukasuu oli värvlita ja varrukas ise lühem kui pidusärgil (kirikusärgil). Kaelaava äär oli seljaosal keskkohas ja esitükil kahel pool rinnalõhandikku seatud kurdudesse ja kinnitatud kahekordsest riidest 6,5 cm laiuse krae vahele. Rinnalõhandiku pikkus on 10 cm ning sellel on servades kitsas pilupalistus. Varrukad on ühendatud pihaosaga sirgjooneliselt täisnurga all, ilma, et oleks juurde lõigatud käise ja kaelaaugu kaart (ERM A 563 : 860). Varasemad särgid (ennem 19.saj
Pikk-kuub oli ühtlasi pidurõivas. See pidi seljas olema kirikusse minnes ja kirikus, oli siis talv või suvi. Külmaga panid naised tanule peale talvemütsi või rätiku(Raidla, H; Kanepi,Põlva ja Räpina naise rahvarõivad,lk.5) Naise särk(hame) õmmeldi valgest linasest riidest. Üldiselt aga tehti L-Eestis näistesärgid 19. saj. mahapööratava kraega. Kaelaava äär on kogutud nõelkurdu, ainult õlalappide all on sile riie. Kaelaava kurrud ei ole nii korrapärased kui varrukasuu kurrud, eriti kraega särkidel. Kraed on kahekordsest riidest. Krae alumistesse nurkadesse teha nööpaugud,millest pistetakse läbi punane pael või valgest linasest lõngast keerutatud sõltus. Rinnalõhik kitsalt palistada. Varrukad olid pidulikel pluusidel avarad. Põlva särkidel on varrukapäras kummalgi pool õlakut 2-3 lappvolti. Varrukasuu kurrud ühendati varrukavärvliga, õmmeldes iga üksiku kurru värvli külge. Varruka kinnis jäeti õmblusesse
Kaenla alla on õmmeldud nelinurksed kaenlalapid. Varrukad on õla kohal volditud, suus kurrutatud. Käistealasel on 8 cm laiune musta villase lõnga ja punakasroosa linase niidiga tikitud madal-, vars-, võrk-, sämp- ja täitepistes lillkiri. Tikandile on valge linase niidiga kinnitatud 1 cm laiuse läbimõõduga vasklitrid. Õlalappidele on musta villase lõngaga õmmeldud madal- ja varspistes lookleva varre motiiv koos lehekestega. Varrukasuu kurrutada tihedalt, iga üksik varrukasuu nõelakurd õmmelda värvli külge. Varrukavärvlid on kahekordsest riidest, äärestatud valgest linasest niidist tagidega, mis on nii kaunistuseks kui ka kaitseks kulumise vastu. Värvli keskele on valge linase niidiga õmmeldud kaks paralleelselt kulgevat eesnõelapistete rida (kaugus 1 cm), mille vahe on täidetud musta villase lõngaga õmmeldud ristpistereaga. Varruka värvel 5