· Eesti ja Liivimaa kaalusüsteem sarnanes vene omaga. · Grivnast kasvasid välja hilisemad massi môôtühikud puud, nael, solotnik. 6/7/11 Raskusmõõdud Venemaal, 17.saj · 17. sajandi lôpus kasutati Venemaal järgmisi raskusmôôte: 1 last = 72 puuda 1 perkovits (kaal) = 10 puuda 1 puud = 40 suurt grivnat e. naela (nael tähendas algselt ka päsmer kaaluühikut marka, mida tähistati margapuu varresse löödud naeltega) 1 puud = 80 väikest grivnat = 16 margapuud ~ 16,38 kg 1 margapuu = 5 väikest grivnat = 1,16 puuda ~ 1 kg 6/7/11 Venemõõdustik · Vene kaalu ja môôdusüsteemi püüti ühtlustada Nikolai I valitsusajal. · 1. jaanuarist 1842 viidi Venemaal sisse ühtne riiklik kaalu ja môôdusüsteem. · Eestis kehtisid venemõõdustiku mõõdud ja kaaluühikud kuni
köite, niite, täite) · mitm part lõputa (köisi, põisi, reisi, õisi) · i-mtimus moodustatakse tugevaastmelisest (s säilib), kuid II-vältelisest tüvest (hiisisse, köisis, niisist, õisil) need vormid on vähe kasutusel. · Voos: voe, voot: voesse e voode, voote: voosi: vootesse e voosisse. Voos:voosi: voosi Alltüüp VARS · Varre, vart, varresse e varde, varte, varsi, vartesse e varsisse · Rs: rr (hirs, kirs, kõrs, pars, tõrs, õrs) Alltüüp KÜÜS · Küüne, küünt, küünesse e küünde, küünte, küüsi, küüntesse e küüsisse. · Ains nom pikale vokaalile järgnev s asendub gen ne-ga · Kaas, laas, lääs, õõs. PÕHITÜÜP KÄSI · Käe, kätt, käesse e kätte, käte, käsi, kätesse e käsisse
Vihid valmistati rauast ja kaeti pronksikihiga. Kujult olid nad ümarad, lamedate otstega, millel leidusid tähistavad märgid. Sarnaseid väärismetallikaale on leitud Skandinaavia muinaskeskustest ning seega võib eeldada nende kaalude Skandinaavia päritolu. Eesti- ja Liivimaa kaalusüsteem sarnanes vene omaga, mille aluseks oli grivna e. nael - 409,5 g. Sõna nael tähendas algselt ka päsmeri kaaluühikut - marka, mida tähistati margapuu varresse löödud naeltega. Nii Lätis kui ka Liivimaal oli kasutusel 13. sajandil riia nael. Läbi Baltimaade levis teistesse Läänemere riikidesse ja kaugemalegi vene kaaluühik leisikas ~ 20 naela. Sama kehtis ka perkovitsi e. kaalu kohta (20 leisikat). Pikkusmôôtudest oli muinasajal tuntud Ojamaa küünar ja kuivainete môôtudest külimit, mille môôt maakondade kaupa erines. Muinasajal puudus vajadus vahemaade mõõtmiseks, kuna inimesed olid üsna paiksed.
annaabi.ee 
