tähtis omapära on toidu pidev ringlus peres söödud toit jääb esialgu peatuma pereliikme pugusse, seal seedimist veel ei toimu, kui sipelgas tunneb nälga lastakse seda pugust välja väikeste annustena saavad toit suhu tagasi oksendada ning pesakaaslastele edasi anda Liigid Palukuklane Laanekuklane Arukuklane Karukuklane Kännukuklane Veerekuklane Liivakuklane Arukuklane (Formica rufa) pruuni värvi sipelgas, kelle tagakehal asub ühe lehtja lüliga varreke töösipelgas võib olla 810 mm pikk eelistavad elukohana puisniitu, rajab kolooniaid metsadesse õuedesse, majade külgedele, mesitarudesse toituvad põhiliselt pesa lähedalt leitud selgrootutest, eriti lehetäidest, laibasööjad suudavad vaenlase pihta sipelghapet pihustada Emassipelgad võivad elada kuni 25 aastat Isassipelgad elavad vaid paar nädalat, sest pärast paaritumist süüakse nad ära Töölissipelgad elavad umbes 2 aastat. Laanekuklane (Formica aquilonia)
nööritud,moodustades talje,millel on iseloomulikud sõlmed või kestad; metamor-foosid muna,vastse,nuku ja täiskasvanufaasis;on olemas keeruline ühiseluline süsteem. Liigi iseloomustus. Vaaraosipelgas (Monomorium pharaonis). Töölisputukas on 1,5-2mm pikkune, kollakaspruun, mõnikord pruuni tagakehaga; 12- lüliline tunnal ja 3-lüliline tõlv; hästiarenenud mustad silmad; lülisambata tooraks ja suhteliselt suur varreke; binodaalne peditsell. Isaputukas on 3mm pikkune, must; olemas tiivad kuid ei lenda. Sipelgaema on 3,6-5mm pikkune, tumepunane; tiivad olemas kuid ei lenda,murravad tiivad peale paaritumist. Levik. Pärinevad Põhja-Aafrika ja Vahemere-äärsetest regioonidest. Rännanud mööda rahvusvahelisi mereteid ja nüüd laialt levinud putukad.Vajadus sooja ja niiskuse järele sunnib neid parasvöötme kliimaga maades hoonetes elama. Putukaid võib leida väga
päevaga.Idanemine toimub aeglaselt.Külviküpses mullas on hapnik olemas.Kui külvame liiga vara, tekib hapnikupuudus.Idanemisel toimuvad seemnes bioloogilised ja füsioloogilised protsessid. Kulgemise kiirus sõltub välikeskkonna ting-st.Idanemise käigus alustavad kõigepealt kasvu idujuured.Idujuured väljuvad idust terise alusel.Sõkalteriselistel ei suuda idujuured läbida sõkalt ja kasvavad välja terise tipust ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks-kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht- tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes
Külviküpses mullas on hapnik olemas.Kui külvame liiga vara, tekib hapnikupuudus.Idanemisel toimuvad seemnes bioloogilised ja füsioloogilised protsessid. Kulgemise kiirus sõltub välikeskkonna ting-st.Idanemise käigus alustavad kõigepealt kasvu idujuured.Idujuured väljuvad idust terise alusel.Sõkalteriselistel ei suuda idujuured läbida sõkalt ja kasvavad välja terise tipust ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks- kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht-tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on
Glükosiidid on ained, kus süsivesikud on liitunud teiste orgaaniliste ainetega, sageli annavad glükosiidid taimedele maitse ja aroomi. Ohtlikud on südameglükosiidid, mida leiame nt. maikellukesest ja sinihappe glükosiidid, mida sisaldavad luuviljaliste seemned. Glükosiidide hulka kuuluvad saponiinid, flavonoidid, värvained (antotsüaanid). Harjas eoskupart kandev, enamasti püstine, peenike, jäik ja värvunud varreke leht- sammaldel. Homöopaatia ravimisviis põhimõttel "sarnast sarnasega". Haigusi ravitakse sääraste ravimite üliväikeste annustega, mis suurtes annustes kutsuvad esile ravitavaile haigustele omaseid haigusnähte (nt. kõhulahtisuse puhul antakse üliväikestes annustes lahtistavat vahendit). Huul mitmesuguse silmatorkava kuju ja/või värvusega õiekatteleht. Huulõied esinevad nt. piparmündil, lõvilõual, piimanõgesel e. valgel iminõgesel.
annaabi.ee 
