(4) kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Hinduistliku ühiskonna eripära Kastid - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. (Ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes) Varna - värv (märk otsa ees). Casta seisus. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega. (1) brahmaanid ehk preestrid, (2) ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid, (3) vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, (4) shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Jagunevad paljudeks alamkastideks. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust, neljas tekkis pärast Indiasse jõudmist alistatud rahva baasil. Seadustati Manu seadustes II saj . Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks
Draviidid 20. Mida tähendavad hinduistlikus ühiskonnad seisused ja mida kastid? Kui palju neid mõlemaid on? Kastid (sanskriti keeles varna - 'värv' (märk otsa ees)) on suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Kastid ei vasta traditsioonilistele seisustele euroopalikus mõttes. Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.16. sajandil Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega casta, mis tähendab seisust. Kaste on neli, seisuseid on tuhandeid. 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? Kes ksatrijate seisusesse? Kes vaisjate seisusesse? Kes suudrade seisusesse? Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? Kastid: · braahmanid preestrid; · ksatrijad sõdalased, valitsejad; · vaisjad talupojad, põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised;
77. Millal tekkis sikhism ja kes oli selle rajaja? Sikhism- Indias Punjabis 16. saj. tekkinud monoteistlik religioon, mille rajaja oli Guru Nanak (1469 – 1539) (Sikhide ühiskond on ajalooliselt militaarne, et vastu seista moslemitele. Sikhid tunnistavad ainujumalat, keda nimetatakse paljude nimedega ja kelle poole pöördutakse palves pühakirja värssidega, kuid keda ei tohi pildil kujutada. S-i õpetuses on hinduismist pärit karma ja sansaara mõisted, kuid ühiskonnas ei ole varnasid ega kastikorrraldust. Kuna iga sikh peab lugema pühakirja, ei ole s-s vaimulikke, vaid eespalvetajad). 78. Mis on sikhide püha raamat? Sikhide pühakiri on pandžabikeelne Adigranth (´Alusraamat´) 79. Kus on sikhide tähtsaim pühamu ja mis on selle nimi? Tähtsaim kultuskeskus on Amritsaris asuv Kuldtempel. 80. Mis on sikhi nn 5 K-d ja kuidas sikhi välimuse järgi ära tunda? 5K järgi tuntakse sikhi: 1. Keša - lõikamata juuksed 2. Kangha - kamm juustes 3
eeskirjad jms), mis kuuluvad india kirjavara vanimasse kihistusse. Veeda usundist arenenud brahmanismi alusel jagunes ühiskond neljaks seisuseks, millest igalühel oli oma tunnusvärv: 1) Valge kuulus kõrgemaile seisusele braahmanitele (usuasjad, õpetamine) 2) Punane värv ksatrijatele (riigiasjad, sõjapidamine) 3) Kollane vaisjatele (põlluharimine, karjandus, kaubandus, käsitöö) 4) Must suudratele, kes pidid teenima teisi varnasid Varnadest madalamal asusid nn puutumatud (mustatöölised, parkalid, pesupesijad jt), kellega suhtlemine oli varnadesse kuuluvatel inimestel rangelt piiratud. Ühiskonna lõhenemine seisusteks (millest hiljem arenes kastisüsteem) mõjutas paljude india kultuurinähtuste teket ja arengut. Põhja-India väikeriigi prints Siddharta Gautama, keda tuntakse Buddha nime all (566- 476eKr), rajas usulis-filosoofilise õpetuse budismi. Magdha riigi õpetlane Vardhamana (599-
Õppimise aeg Kodu ja pere loomise aeg Erakuna elamise aeg Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides. Hinduistliku ühiskonna eripära Kastid (sanskriti keeles: varna) - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Varna = värv (märk otsa ees). Casta = seisus (portugali k). Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega. (1) brahmaanid ehk preestrid, (2) ksatrijad ehk valitsejad ja sõdurid), (3) vaisjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, (4) shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad. Jagunevad paljudeks alamkastideks. Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust, neljas tekkis pärast Indiasse jõudmist alistatud rahva baasil. Seadustati Manu seadustes II sajandil. Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid
annaabi.ee 
