2000a andmete järgi 1,37milj elanikku Eestis. 20. Heraldika def japõhimõisted Heraldika ehk vapindus uurib igat liiki vappide teket, kasutamist, sümboolikat ja kujundust. (heerold ehk kuulutaja-ametimees,kes tundis vappe). Vapid tekkisid Lääne-Euroopas 12. sajandil, kui ristirüütlite kilpe hakati kaunistama värviliste maalingutega. Värvilised sümboolsed kilbimärgised olid kaugele nähtavad, mistõttu raudrüü alla varjuv rüütel oli äratuntav. Rüütlid hakkasid oma vappi kandma nii lahingutes kui ka turniiridel. Vapi põhielementideks kujunes kilp ja kiiver, algselt gooti stiilis. Heeroldid hakkasid koostama ja kirjeldama rüütlite isikuvappe. Vappe hakati kasutama ka lippudel, pitsatitel, rõivastel ja muudel esemetel. Vappide hulga suurenemine tingis kindlate reeglite koostamise. Teoreetiliselt ei tohiks olla kahte täiesti ühesugust vappi. Konkreetse isikuga seotud vapp muutus pärandatavaks
Olulisis arhetüüpe. Näiteks kui inimene läheb psühholoogi juurde, siis ta kogeb teatud hirmu ning mõne inimese puhul saab määravaks, et loobuda sellest kohtumisest. On kolm (rohkem!) erinevat arhetüüpi: 1) Vari. esimene ,,tüüp", kellega alateadvusse süüvides kohtutakse. Tume, deemonlik, äratab hirmu. Kehastan teadliku mina varjatud-vihatud omadusi. Pole üdini paha: tema positiivsed jooned tuleb integreerida. Filmikunstis nt mustade prillide taha varjuv, muskleis palgamõrtsukas. Vari on teadvusele kõige lähedasem osa alateadvuse materjalist. Vari näib teadliku mina seisukohalt toimivat nii, nagu oleks sellel omaette teadmise tahe. Tekib küsimus, kuidas selle tüübiga saada kontakti. Järgi, kui keegi kritiseerib sind, osa kriitikat suudame hästi alla neelata, omaks võtta, aga osa kriitikas lihtsalt ajab vihale ja ei suudagi selgitada, MIKS see nii väga vihale ajab. Jung: nende asjade taga tuleb
privaatseks palvetamiseks p�hakoja perekabelis v�i kodukirikus. Teos on omistatud 15. sajandi l�pus elanud kunstnikule, keda teaduslikus kirjanduses on tinglikult nimetatud Madonna Meistriks Grogi kollektsioonist selle meisterlikkuse, harmoonilise koloriidi, s�gava vaimulikkuse ja l��rilisuse p�hjal, mis tollele autorile omane oli. Kesktahvlil on kujutatud Madonna lapsega; tema �rna n�gu ilmestab vaevum�rgatav naeratus ja silmi neis varjuv kurbus. Madonna on paigutatud k�tkestavalt maalitud maastikupanoraami taustale, mis avab meistri talendi veel �he tahu. Maarjat kroonivad inglid. Maali vasakpoolsel paneelil on p�ha Elizabeth Ungarist, k�es raamat ja kroon. Tema juures on kujutatud abi paluv kerjus kui halastuse m�rk � Elizabeth hoolitses pidalit�biste ja �hiskonna heidikute eest. Teose paremal paneelil on pjedestaal, millele on maalitud heraldiline liilia ning kus p�lvitab donaator.
annaabi.ee 
