toimuksid need varjutused iga täis- ja noorkuu ajal. Päikesevarjutuse korral lõikab maa pind kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Täisvarju piirkonnas pole päikest üldse näha, tegemist on täieliku päikesevarjutusega. Poolvarju piirkonnas me näeme päikest vaid osaliselt varjatuna ning räägime osalisest päikesevarjutusest. Täielki päikesevarjutus algab ja lõpeb alati osalise varjutusega. Varjutuse algul on näha, kuidas kuu hakkab katma päikest ja taevas tumeneb. Täisvarju ajaks, mille kestus võib olla kuni 7 min 40 s(tavaliselt 1-2 min), ,,süttivad´´ taevas tähed ja musta kuud ümbritseb hele päikese kroon. Täielik päikesevarjutus on harv nähtus, esinedes ja samas piirkonnas keskmiselt kord 200 aasta jooksul Kuuvarjutuse ajal on kuu maa taha jäävas varjukoonuses. Kuna maa täisvarju
Päikese sattumisel neisse toimub varjutus. 27. Rõngakujuline päikesevarjutus tekib siis, kui Maalt vaatlemisel paistab Kuu Päikesest väiksemana, mistõttu ta ei suuda tervet Päikest ära varjata. Kui Kuu vari maapinnani ei ulatu. 28. Poolvari ei tähenda poole taevakeha (Kuu, Päike) varjumist; see on osaline varjutus. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda täisvarju lähedal, mida valgustab vaid osa Päikesest. Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. Kui Maa varjab vaid osa päikesekettast, läbib Kuu vaid poolvarju, varjutusest annab märku kuuketta heleduse vähenemine. 29. Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Astronoomidel on tarvis mõõta nurki tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta. 32. Teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel seisnevad selles, et teleskoop
Täiskuu ajal. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. Miks toimuvad varjutused ligikaudu iga poole aasta järel ? Kuuvarjutus toimub siis, kui Kuu satub Maa heidetud varju koonusesse. Maa varjutud koha läbimõõt 363 000 km kaugusel (Kuu minimaalne kaugus Maast) on umbes 2,5 korda suurem kui Kuu läbimõõt, nii et kogu Kuu saab varjutada. Mis on ’’Kuu orbiidi sõlmed’’ ? Kuidas nad on seotud varjutusega? Kui varjutuse ajal siseneb Kuu täielikult Maa varju, räägivad nad täielik kuuvarjutus, kui osaliselt – umbes osaline varjutus. Kaks vajalikku ja piisavat tingimust kuuvarjutuse tekkeks on täiskuu ja Maa lähedus kuussõlm. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui varjutust saab vaadelda ainult kui konkreetset (see juhtub siis, kui kuu varju koonus möödub maapinna lähedalt, kuid ei puutu seda), liigitatakse varjutus privaatne. Kui vaatleja on kuu varjus,
27. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Rõngakujuline päikesevarjutus tekib siis, kui Kuust ei jätku terve päikeseketta katmiseks, olles läbimõõdult väiksem ja jätab katmata Päikese ääre osad. 28. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari on osaline varjutus. Poolvarjuks nimetame piirkonda täisvarju lähedal, mida valgustab vaid osa Päikesest. Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. 29. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30. Miks astronoomidel on tarvis mõõta nurki? Astronoomidel on tarvis mõõta nurki tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta. 31. Kirjeldage saua, kvadranti, teleskoopi. Sau pikk poolemeetrine latti liikuv ristpulk. Kvadrant koosneb kraadijaotusega veerandringist,
juurde kuuluva tekstilise seletusega. Loeng 5 Kaardielemendid · Vektorandmete esitus sõltub kasutatavast geomeetrilisest primitiivist o Punktobjektid 0D o Joonobjektid 1D o Pindobjektid 2D o Ruumilised objektid 3D · Reljeefi kujutamise viisid o Horisontaalidega (samakõrgusjoontega) o Kalde edasi andmine joonte tihedusega o Hüpsomeetrilised kujutusviisid, reljeefi edasiandmine varjutusega · Teemakaartide tüübid o Koropleetkaardid kasutavad olemasolevaid üksustepiire nt haldusjaotus (vallad, maakonnad) o Sümbolkaart sektordiagrammiga sobib näidata summeeritavaid näitajaid, tulpdiagrammiga sobib näidata aegridu o (Esindus)punktkaart nt 1 punkt = 1inimene km2. Ei saa edasi anda tuletatud väärtusi (nt tihedust), sest punktkaart iseloomustab niigi levikut pinnaühiku kohta.
käivat infot 48. Mille poolest erineb kartogramm-meetod kartodiagramm-meetodist? · Kartogramm-meetodi puhul antakse väärtused edasi kas siis tausta värvi, tausta mustri või tausta heleduse näol. · Kartodiagrammide meetodi puhul antakse väärtused edasi diagrammidena. 49. Kuidas on võimalik kujutada kaartidel reljeefi? Reljeefi kujutatakse: · ,,portreteeritud" mäed ajaloolistel kaartidel · horisontaalidega · värvustega · reljeefi varjutusega · profiilijoonisega · reljeefi kriipsutus · reljeefimudelid 50. Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju? Võtted: Erinev kirjatüüp ehk font ehk srift ehk stiil i. Seriifidega kirjad: Times New Roman (ntx KALMER) ii. Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER) Kirjalaad
annaabi.ee 
