k.r. kui Egiptuses maaliti seinale kahte maadlejat järjest erinevates poosides ning nii mitmele reale. Liikumise tunnet on püütud edasi anda veelgi varem, juba 15000 13000 ekr, kui koopamaalingutel jäädvustati loomi kaheksa jalaga, mis olid joonistatud liikumise erinevates poosides. Selliseid pilte näeb Lascaux koobastes Prantsusmaal. Tapeedil Bayeux lossis on kujutatud stseenid 1066 aastal toimunud Hastings'i lahingust. Tõeliselt liikusid objektid juba sajandeid tagasi Idamaade varjuteatris. 65 ekr avastab Rooma poeet Lucretius nägemistaju omaduse nähtut meelde jätta. 1824 esitas Peter Roget Briti Kuninglikule Ühingule (British Royal Society) oma töö "The Persistence of vision with regard to moving objects". 1825 demonstreeris prantslane Paul Roget nägemistaju omadust "nähtut meeles pidada" (persistence of vision). Selleks konstrueeris ta seadme nimega thaumatrope, mis koosnes kettast, mida sai ümber oma teljeks pandud varda keerutada
imelapse staatusse. Kuidas see kõik tagantjärele vaadates teile on mõjunud? -- Mitte kuidagi. Ma teadsin, et mul on pikk tee käia, enne kui ma suudan seda väljendada, mis minus sõnalist väljendust otsib. Ma ei kirjutanud mitte selleks, et teised mind kiidaks, vaid selleks, et väljendada seda üht ja ainsat inimesekogemust, mida ainult mina võisin väljendada. Nii nagu igaüks väljendab oma üht ja ainsat inimesekogemust, sest muud kogemust tal ei ole. -- ,,Varjuteatris" tuleb juttu 16-aastasest Viivist, kes õhtul läbi lumesaju tulles kirjanike majast varju leiab. Väga dickenslik. Aga kuidas see lugu algas, mida te sinna Harju tänavale üldse tegema läksite? Käsikirja viima? -- Lahkusin kodust. Läksin laia ilma õnne otsima. Jah, just nii, nagu Dickensi romaanides või nagu muinasjutus. Kodu oli vilets ja vaene, seal polnud kauem midagi teha. Tahtsin kirjanikuks saada ja läksin Tallinna. Kirjanike maja aadress oli ainus aadress, mis mul oli.
teame kui veedasid. Mahbhrata india eepos, autoriks Vyasa, 180 000 värsirida, pärineb 400 e.m.a, palju kõrvallugusid (müüdid, filosoofilised tekstid) Sisu: sõjad kauravate ja pandavate vahel. Rmyana vanim india eepiline poeem (eepos), autor Valmiki (tegelikult pole ühegi autori looming), pärineb umbes 300 a e.m.a , sisu: prints Roma lugu, ramayana on väga populaarne ka teatrites. Kathakali teatris, jaava varjuteatris. Bhagavadgt sanskriti keeles ,,bhagavati laul", magabarata 6 raamatu osa, valmistatud umbes 4-3 saj. e.m.a, Sisu: pandavate pealiku Ardzuna ja tema sõjavankrijuhi jumal Khrisna vahelised vestlused: Khrisna õpetab vabanema illusoorsuse painetest. Bhagavadgita on krishnade usualgatajate põhitekst. Pancatantra 5 raamatut, loomavalmidest. Autoriks on india pühak Bidpay, 11 saj, on tõlgitud 200 keelde (13 saj. ladina keelde), lääs on sealt saanud oma muinasjutu teemad.
annaabi.ee 
