Teose värvigamma on kindlalt väga külm, sest ei ole esindatud ühtegi sooja värvi. Kuigi inimene teosel on üleni tehtud kollakates ja rohekates toonides, puudub mallil põhivärv. · Joon kõikidele objektidele on tehtud ümber tumedad kontuurid. Need jooned on katkendlikud ja tundlikud, erineva paksusega. · Vormid naine maalil on kujutatud ruumilisena. See mõningane ruumilisus on saavutatud varjutamisega. Tema näos ei ole kõik anatoomiliselt korrektne, kuid kohutavalt suuri vigasid seal ei ole. Teosel ei ole püütud objekte lihtsamaks muuta neid geomeetriliseks tehes, kuid kõik objektid on siiski mingil määral lihtsustatud.. · Tekstuur kuna ma seda maali ei ole kunagi reaalselt näinud, siis ma ei saa seda täpselt öelda, kuid ma arvan, et kuna see on õlimaal, siis on see katsudes natuke kare ja see läigib natuke.
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp 4. 21. SAJAND JA MEIKIMINE 21. sajandit iseloomustab suur valikuvõimalus ja omanäolisus. Ilutoodete valik on lai, iga inimene peaks leidma endale sobivad jumestusvahendid. Rõhutatakse inimese omanäolisust. Eesmärk on muuta inimene kauniks, kuid säilitatakse omapära kas siis näojoonte rõhutamisega või varjutamisega. Pliiatseid, sädelusi ning efektitooteid saab kasutada nii silmadel, huultel, põskedel kui ka kogu kehal. 21.sajandi suureks edusammuks peetakse seda, et ilutööstus dikteerib moemaailma trende mitte vastupidi. Soovitus on lihtsalt katsetada ja leida inspiratsiooni enda isiksusest. Joonis 23. Fotomeik Joonis 24. Pidulik meik Joonis 25. Lihtne päevameik Joonis 26. Fantaasiameik
tsentraalne. Objekti leidmiseks toimub visuaalne otsing. Tähelepanu on keskendatav ja jaotatav. Tähelepanu jaotatavuse keerukust tõendab Stroopi efekt. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 29 Kuulamisel saab rääkida selektiivsest kuulamisest (nn. kokteiliõhtu efekt). Üheks valikulise kuulamise uurimise meetodiks on dihhootilise kuulamise ülesanne varjutamisega ülesande täitmisel peab testitav suuliselt reprodutseerima üht kahest teatest, mis samaaegselt eri kõrvadesse tulevad. 2.8. Helide tajumine Nii nagu nägemises tekib terviklik tajukujund ümbritsevast maailmast, tekib samasugune helikujund kuulmisel. See tähendab, et ajukoores toimuvad analüüsi ja sünteesi protsessid peavad lõppkokkuvõttes andma näiteks tervikmulje orkestri mängust, kus on võimalik eristada igat üksikut pilli tema helilistes nüanssides
annaabi.ee 
