Kodukoha olukord ebastabiilne Paarkümmend ukrainlast on taotluse esitanud Rohkelt taotlusi on saabunud Luganskist ja Donetskist Kümmekond ukrainlast on soovinud ka Eesti viisat pikendada Põhjusteks hirm tuleviku ja Vene Föderatsiooni ees Kasutatud materjal http://www.pagulasabi.ee/pagulased-eestis http://www.pagulasabi.ee/pagulased-eestis http://www.miksike.ee/docs/lisakogud/tolerants/pagul ased/pagulased-tekst.htm http://www.pagulasabi.ee/sildid/varjupaigataotlus? page=1 http://www.privateislandsonline.com/islands/rangyai- island http://www.pagulasabi.ee/uudised
jagatakse võimsate elektrooniliste andmebaaside vahendusel teavet kuritegevuse kohta. Kuna järjest rohkem inimesi püüab sõja, tagakiusamise ja looduskatastroofide eest põgenedes või parema tuleviku nimel pääseda Euroopa Liitu, siis otsivad ELi liikmesriikide valitsused ühisele probleemile ühtset lahendust. Varjupaigataotlejate suhtes töötatakse välja miinimumstandardid, meetmed ja menetlused. Määratakse kindlaks taotluste esitamise kord, nende inimeste staatus, kelle varjupaigataotlus rahuldatakse ning riiklike asutuste roll asjaomaste ülesannete täitmisel. Samas on Euroopa Liit oma kodanike turvalisuse tagamiseks otsustanud tugevdada kontrolli ebaseadusliku sisserände üle ning ennetada sisserändajaid heausksetena käsitleva süsteemi kuritarvitamist. Asjakohane tegevus hõlmab ELi välispiiride tugevdamist, eriti idas ja lõunas. See asetab märkimisväärse vastutuse nendele ELi uutele liikmesriikidele, kes geograafilistel põhjustel on võtnud üle suure lõigu
kallal vägivalla rakendamise tõttu, mis on põhjustatud rahvusvahelisest või riigisisesest relvakonfliktist. Täiendava kaitse saajale antakse Eestis üheaastane elamisluba. Varjupaigataotleja on välismaalane, kes on Eestis esitanud varjupaigataotluse, et saada rahvusvahelist kaitset. Varjupaigataotleja staatus kestab kuni Politsei- ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni; välismaalane, kes on esitanud varjupaigataotluse, mille suhtes ei ole veel otsust tehtud. Varjupaigataotlus – välismaalase esitatud taotlus enda pagulasena tunnustamiseks või täiendava kaitse saajana tunnustamiseks ja endale rahvusvahelise kaitse saamiseks. Allikas 3. Eestist sai eelmisel aastal varjupaiga 20 välismaalast 18.01.2015 Eesti andis eelmisel aastal varjupaiga kokku 20 välismaalasele, kelle hulgas oli enim Sudaani kodanikke ning järgnesid võrdselt Süüria ja Kosovo kodanikud, vahendab ERR Uudised.
Liidust väljastpoolt viisavabalt saabunud varjupaigataotleja esitada avalduse ametliku põgenikustaatuse saamiseks ükskõik millises Euroopa Liidu riigis, kus ta elada sooviks. Enne selle konventsiooni juurutamist oli praktika Euroopa Liidus erinev. Nimelt võis varasemate põhimõtete kohaselt varjupaigataotleja, kes oli saabunud teise Euroopa Liidu liikmesriigi kaudu, sinna ka tagasi saata. Põhjenduseks oli, et varjupaigataotlus tuleb esitada esimeses riigis, kus julgeolek on kindel. Mitteväljasaatmise põhimõte Teema 5 Välja või tagasisaatmise lubamatus 1. 1. Osalisriik ei saada pagulast oma territooriumilt välja ega tagasi ("refouler") mistahes viisil selle territooriumi piiridele, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi