sellel maalil hoopis ühte kuuluva tervikuna. Noore naise figuur näib tänu riietusele justkui õide puhkevat, varrukate kohevad vormid näivad välja kasvavat keha lopsakusest, suled sulavad kokku käharate juustega ja nende kohev ümarus kordub nagu vastukajana maali tagaplaani katvais pilvedes. Paelad on daami huultega samas värvitoonis, kaskaadidena langev siid annab figuurile liikumise ja jõu, ehkki naine seisab rahulikult paigal. Portree on üles ehitatud sinise, illa ja karmiinpunase varjunditel; tume kleit toonitab roosa naha õrnust ning valged suled ja pitsid ümbritsevad keha otsekui helendav oreool. Must kübar moodustab tugeva aktsendi, kübarapaela õrn puna leiab malbet vastukaja varrukates. Rubensi teisteski naisfiguurides on alati tunda kas Isabella või Helene jooni. Esimese juurde liitis ta nagu aimamisi tulevase naise jooni ja teise puhul nõudsid oma osa ka kustumatud mälestused esimesest. Helene esineb nii või teisiti peaaegu kõigil Rubensi hilisema ea maalidel.
- Edasi öppis soomes, seal 1922 abiellus soomlasega - 1923 kuni surmani oli Helsingi ülikoolis eesti keele ja eesti kirjanduse lektor - Oma välismaa elu juures ei unustanud kodumaad, suviti käis siin, talle meeldisid mesilased. 12. Villem Grünthal-Ridala loomingu ülevaade - Looduslüürik, impressionismile omased jooned, kirjutab palju rannaloodusest, luules tähtis osa varjunditel, vaade kaugussesse, luule natuke väljendab üksikinimese suhet maailmaga, omaette vaatleja ja meeleolude kirjeldaja. - 1908 ilmus esimene kogu ,,Villem Grünthali laulud"- impressionistlik loodusluule - 1914 ,,Kauged rannad"- kodusaarele ja esiisade varjudele pühendatud 13. Villem Grünthal-Ridala panus eesti kultuurilukku - Andis välja eesti kirjanduse õpikuid - Kirjutas koolide jaoks ,,Kalevipoja" ümberjutustuse
vaatleja. · Impressionismile omased jooned. · Ridala uudne ja isikupärane laad tuleb ilmsiks juba tema kõige varasemates luuletustes, mis on meeleolult elavamad ja ilmekamad kui tema hilisem looming. · ,,Talvine õhtu" laktooniline, valitud sõnastuses, ilmeka, avatusele osutava graafilise kujutusega loodusluuletus. · Ridala lüürikas on keskne koht rannaloodusel. · ,,Kevade tunne"; ,,Luitel" ,,Sügistalvisel ööl" · Tähtis osa varjunditel. · Mitte ainult impressionistlikud meeleolupildid, vaid annavad edasi ka avarat kõiksustunnet, märgistavad sümbolistliku ,,teise maailma" olemasolu. · ,,Talvises õhtus"; ,,Kevadetundes"; ,,Rahus" viimase on kasutatud eriliselt meeleolukat võrdlust ning palju ja mitmelaadseid epiteete. · Väljendab üksik inimese suhet maailmaga- inimese üksiolekut, eraldustunnet ja soovi seda ületada. · Inimene kuulub oma aega
kordus alati, kui muusikat kuulati muusika enda pärast, mitte tagamõttega, ja korduvad katsed muusikat noodistada ei lasknud seda nähtavasti üldse mõjutada” (ibid). See katse tõestab veel kord, et džässimprovisatsiooni pole praeguste vahenditega võimalik tõepäraselt üles märkida, selleks on liiga suur osa mängija isikust tulenevatel individuaalsetel nüanssidel ja varjunditel. 34 Bluus (ingl. Blues) – 19. sajandi II poolel USA lõunaosariikides tekkinud improviseeritud viisi ja tekstiga nukra alatooniga neegrilaul, millele on tüüpiline 3. ja 7. astme madaldamine mažoorse saate taustal. Valdavalt 12-taktiline (esineb ka 16-taktilist bluusi) kolmest 4-taktilisest lausest koosnev vorm. Jaguneb kolme suurde rühma: vana (arhailine) bluus, klassikaline bluus ja kaasaegne bluus. Viimase jaotuse nimi on
annaabi.ee 
