Oskar Luts (7. jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Oskar Luts. Nikolai Triigi söejoonistus, 1928. Oskar Lutsu põhiteosteks kujunes nn Tootsi-lugude sari.
Tema teoste temaatika on väga lai. Ka graafikas taandus ekspressionismi mõju, asendudes realistlikuma, helgetma tundetoonilise kunstiga. 1930. aastail võitis graafika endale juurde suure hulga publikut ning samuti ka palju uusi autoreid. Avardus ja süvenes graafilise tehnika kasutus. Tõusis esile puugravüür, mille edukad viljelejad olid Hando Mugasto ja Arkadio Laigo. 1930. aastate lõpul said populaarseks sügavtrükitehnikad, eriti need, mis võimaldasid maalilisi, varjundirohkeid lahendusi. Arhitektuur 1920. aastail oli tähtsaim elamuehitus, mille tase sõjaeelsega võrreldes oluliselt tõusis. Stiililiselt oli selleaegne arhitektuur Mart Kalmu iseloomustsut kasutades traditsionalistlik. Arhitektide loomingus segunesid hilisjuugend, Põhjamaade uusklassitsism ja saksa nn. heimatstiil kohalike lihtsate ja praktiliste traditsioonidega. Väikeriigi uuendusmeelsust ja dünaamikat väljendas
Näidendeist menukaim on "Kapsapea" (1913), mida on korduvalt lavastatud, samuti on selle ainetel valminud samanimeline multifilm. Populaarsed olid Lutsu följetonid, mille tegelastest tuntuim on Karl Martin Uhhuu. Tänini loetakse Lutsu mälestuste sarja, lastejuttudest populaarseim on aga "Nukitsamees", millest valmis samanimeline film 1981. aastal rezissöör Helle Karise käe all. ***** Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks.'' Leebe huumori ja sentimentaalsuse tõttu on Lutsu sageli võrreldud ka Charles Dickensiga, ehkki Luts pole pikemaid romaane kirjutanud. Kevade Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia
annaabi.ee 
