inflatsioonile? Tänu valetunnistusele sai ta ebaõiglaselt karistada. Võistlus tuli tänu halvale ilmale üldse ära jätta. Tänu töökoha kaotusele on pereisa sunnitud laenu võtma. Võrdle: valetunnistuse tõttu, halva ilma tõttu, töökoha kaotuse tõttu. Rõhumäärsõna ehk modaaladverb näitab kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib-olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt. Enamasti toimivad modaaladverbid lauses üldlaiendina, varjundades lausega väljendatava situatsiooni tähendust. Nt vrd lauseid: Ta rääkis lihtsalt (adv) ja Ta lihtsalt rääkis (modadv). Või See oli õige tilluke loom (adv) ja Läheks õige kinno? (modadv) Jagunemine Modaaladverbid talitlevad lauses: 1) modaallaiendina, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks. Nt Ma ei saa seda kahjuks teha; seda tüüpi väljendid on suhtluses vajalikud kõneleja- või kuulajapoolse arvamuse või hinnangu väljendamisel.
vastu võtma, alla kukkuma. Sõna saab afiksaaladverbiks liigitada siiski ainult tekstisõna (sõne) tasandil, sest afiksaaladverbid ja tavalised adverbid erinevad üksnes oma iseseisvusastme poolest. Rõhumäärsõna- Rõhumäärsõnad näitavad kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib- olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt. Enamasti toimivad modaaladverbid lauses üldlaiendina, varjundades lausega väljendatava situatsiooni tähendust, ja nende kohta on raske esitada määrsõna sisulist küsimust (= ei ole küsimustatavad). Kaassõna- on muutumatu sõna, mis kuulub käändsõna juurde. Kaassõnadel pole iseseisvat leksikaalset tähendust, nad väljendavad vaid sõnadevahelisi seoseid lauses ega ole seetõttu ka iseseisvad lauseliikmed. Kaassõnad jagunevad sõltuvalt paiknemisest käändsõna suhtes pre- ja postpositsioonideks e ees- ja tagasõnadeks
tähendus jääbki määratlemata: a) umbmäärased: kunagi, kusagil, millalgi, millegipärast; b) üldistavad: kõikjal, kõikjale, alati, igati; c) välistavad: mujale, mujal, mujalt, teisale, teisal, teisalt, teisiti; d) küsivad: millal, kuhu, kust, kuidas, misjaoks, mistarvis, milleks. 2) Rõhumäärsõnad näitavad kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib- olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt. Enamasti toimivad modaaladverbid lauses üldlaiendina, varjundades lausega väljendatava situatsiooni tähendust. Nt võrrelda lauseid: Ta rääkis lihtsalt (adv) ja Ta lihtsalt rääkis (modadv). Või See oli õige tilluke loom (adv) ja Läheks õige kinno? (modadv) Modaaladverbid talitlevad lauses: 1) modaallaiendina, nt võib-olla, arvatavasti, vist, kahjuks. Nt Ma ei saa seda kahjuks teha; seda tüüpi väljendid on suhtluses vajalikud kõneleja- või kuulajapoolse arvamuse või hinnangu väljendamisel. 2) grammatilise üldlaiendina, nt kas, las, näit
annaabi.ee 
