Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"varjumist" - 6 õppematerjali

Laskeasendid - Riigikaitse
11
pptx

Laskeasendid - Riigikaitse

Kaitseväes kasutatakse püsti, põlvelt ja lamades laskeasendit. Lasketehnika printsiibid Laskeasend ja relva hoidmine piisavalt kindlad. Relv suunatud sihtmärgile vabalt, ilma füüsilise pingeta. Sihikupilt peab olema õige. Lask ja järelsihtimine sooritada nii, et see ei mõjutaks lasu tulemust. Püsti laskeasend Püstiasendit kasutataks siis, kui tulistatakse lähidistantsil ja reageerimiseks vaenlase tegevuse peale on vähe aega. See on tavaliselt esmane kontakti sattumine. Pärast varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mõni teine asend. Jalad on õlgade laiuselt, vasak jalg eespool. Keharaskus toetatud rohkem vasakule jalale. Keha on jalgade suhtes 45 kraadi pööratud vasakule. Põlvi ei tohi painutada taha. Käed kergelt kõverdatud. Vasak käsi juhib üles-alla ja parem vasakule-paremale. Silma kaugus tagumisest sihikust mitte lähemal, kui 15 cm. Püstiasendis võib relva hoida ka kaenlas. Rihm tuleb seada parajaks, relv suruda

Sõjandus → Riigikaitse
15 allalaadimist
Nimetu
2
odt

Nimetu

sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated ei ole risti x-teljega, siis on need sirged ruumis lõikuvad. L=axb, sest L'=a'x b' ja L''=a''x b''; l'l''risti x-teljega Erand: Kui vähemalt üks sirgetest on b(b',b'') risti x-teljega, siis ei saa kaksvaate põhjal öelda, et need sirged lõikuvad. Kiivsirged: Kui ei ole rahuldatud sirgete paralleelsuse ega lõikumise tunnus, siis on sirged ruumis kiivsed. Neist üks läheb teise pealt või eest läbi, varjates teist. Varjumist lahendatakse kaksvaatel konkureerivate punktide (M ja N ning U ja V) võrdlemise teel. Nähtavuse ehk varjumise probleem lahendadatkse konkureerivate punktide võrdlemise teel. !Nähtav on suurema kvoodiga punkt! Sfääri ja pöördsilindri lõiked- teist järku pindade kõik tasandilised lõiked on teist järku jooned. Kerapind- iga tasandiline lõige on ringjoon Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasapinnaga saame, kas: *ringjooone *kaks paralleelset sirget

Varia → Kategoriseerimata
15 allalaadimist
Kujutava geomeetria 2 loeng
2
odt

Kujutava geomeetria 2.loeng

sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated ei ole risti x-teljega, siis on need sirged ruumis lõikuvad. L=axb, sest L'=a'x b' ja L''=a''x b''; l'l''risti x-teljega Erand: Kui vähemalt üks sirgetest on b(b',b'') risti x-teljega, siis ei saa kaksvaate põhjal öelda, et need sirged lõikuvad. Kiivsirged: Kui ei ole rahuldatud sirgete paralleelsuse ega lõikumise tunnus, siis on sirged ruumis kiivsed. Neist üks läheb teise pealt või eest läbi, varjates teist. Varjumist lahendatakse kaksvaatel konkureerivate punktide (M ja N ning U ja V) võrdlemise teel. Nähtavuse ehk varjumise probleem lahendadatkse konkureerivate punktide võrdlemise teel. !Nähtav on suurema kvoodiga punkt! Sfääri ja pöördsilindri lõiked- teist järku pindade kõik tasandilised lõiked on teist järku jooned. Kerapind- iga tasandiline lõige on ringjoon Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasapinnaga saame, kas: *ringjooone *kaks paralleelset sirget

Matemaatika → Kujutav geomeetria
67 allalaadimist
12kl kosmoloogia Taevas ja maa
3
doc

12kl kosmoloogia Taevas ja maa

25. Varjutused toimuvad ligikaudu iga poole aasta järel, kuna Päike sattub kuu orbiidi sõlmedesse ligikaudu kaks korda aastas. 26. Sõlmede joone lõikepunktid taevasfääriga. Päikese sattumisel neisse toimub varjutus. 27. Rõngakujuline päikesevarjutus tekib siis, kui Maalt vaatlemisel paistab Kuu Päikesest väiksemana, mistõttu ta ei suuda tervet Päikest ära varjata. Kui Kuu vari maapinnani ei ulatu. 28. Poolvari ei tähenda poole taevakeha (Kuu, Päike) varjumist; see on osaline varjutus. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda täisvarju lähedal, mida valgustab vaid osa Päikesest. Kui Kuu satub sellesse piirkonda, on tegemist poolvarjulise varjutusega. Kui kasvõi osa Kuust satub täisvarju, on varjutus osaline. Kui Maa varjab vaid osa päikesekettast, läbib Kuu vaid poolvarju, varjutusest annab märku kuuketta heleduse vähenemine. 29. Poolvarjuline päikesevarjutus ei ole võimalik. 30

Füüsika → Füüsika
216 allalaadimist
LITOSFÄÄR - kordamine
15
docx

LITOSFÄÄR - kordamine

2. Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele 3. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid 4. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana 5. Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks  Milliseid täiendavaid nõudmisi esitatakse ehitistele Jaapanis ja teistes maavärinaohtlikes paikades? Jaapani kaldale on ehitatud tsunameid tõkestavaid kaldarajatisi, kõigile õpetatakse varjumist kui peaks maavärin tekkima ja inimesed siseruumides viibima, majadele tehakse vedrustus alla, mis takistaks maavärina laastuslikku tööd  Nimeta riike, mis asuvad laamade servaaladel- Tšiili, Jaapan, Island, USA, Egiptus, Sudaan, Iraan, Iraak, Hispaania, Peruu, Indoneesia, Uus-Meremaa  Tsunamid tabavad Hawaiid kui kusagil Vaikses ookeanis hakkab purskama mõni vulkaan või ookeanipõhjas toimub veealune maavärin. Nii tekkiv

Geograafia → Litosfäär
36 allalaadimist
GALIL tunnid
134
pdf

GALIL tunnid

Relva toetage laesäärest vasaku käega, hoidke pead püsti ja natuke paremale kaldu. Joonis Tegevuse järjekord lasu sooritamisel on sama nagu lamades laskeasendis (vt joonist). Püstiasend Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi (vt joonist): Püstiasendit kasutatakse siis, kui tulistatakse kaevikust või liikuvate sihtmärkide pihta edasiliikumisel. See on tavaliselt esmane asend tulekontakti sattumisel. Pärast varjumist või kontakti vältimist võetakse sisse mingi teine positsioon. Seiske püsti ja võtke relv kätte. Joonis Käskluse peale “Relv lae ja kaitseriivista” võtke sisse valmisolekuasend (vt joonist) ning hoidke pea püsti. 47 Võttes sisse püstiasendit, toetage vasaku käega relva laesäärest ning astuge vasaku jalaga samm ette. Seiske sirgelt ja hoidke parema käega tugevalt

Sõjandus → Riigikaitse
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun