Saarma arvukus hakkas taastuma pärast 1978. 1983. aastate kõrgveeperioodi, mille järel tunduvalt paranes meie siseveekogude ökoloogiline seisund: hakkas suurenema konnade arvukus, saarma toidusedelisse ilmus taas jõevähk, paranesid kalade elutingimused. Arvukalt esines ondatrat, kes oli ka saarmale toiduks (Laanetu, 1986). Suurveeaastad mõjusid soodsalt ka koprale, kelle kaevatud kanalid, ulatuslikud urusüsteemid ja paisutatud vesi lõid soodsad varjumis- ja toitumistingimused saarmale. Saarma arvukus on suhteliselt suur esmajoones seal, kus elab kobras. Saarma asurkonna kasvu võimaldasid ka pehmed talved, küttimiskeeld ja paranenud populatsioonistruktuur, aga ka põllumajandusreostuse vähenemine ja rikutud veeökosüsteemide osaline taastumine ja veekogude ökoloogilise seisundi paranemine (Laanetu, 2010). 1988. aastal loendati Eestis 750800 saarmast (Laanetu, 1988). Arvukuse kasv jätkus ja 2001
Paljud vanad, õõnsustega puud on elujõulised ja oskusliku hooldamise korral ka ohutud. Murdu- misohtlikuks loetakse puu alates hetkest, kui tema tüve välimise elusa puidukihi paksus on väiksem kui kolmandik tüve raadiusest. Seega kui näiteks 50 cm läbimõõduga puul on pindmise terve kihi paksus 8–9 cm, loetakse ta veel stabiilseks. Seaduspärasus kehtib vaid siis, kui puuduvad teised tüve nõrgesta- vad kahjustused. Õõnsad puud on huvitavad ja sala- pärased ning pakuvad varjumis- ja pesitsusvõimalusi lindudele ja nahkhiirtele. Joonis 15. Tamme-kirjurähn pesaõõnsuse juures. Foto: Veiko Belials 18 Parim, mida vanade, õõnes puude jaoks saa- gruppideks on näiteks vanad tamme- või pärnarin- me teha, on parandada nende elutingimusi, tagades gid
●● hea lagendikke ületada. Puudused: ●● juhtimine raskem, kui mõne teise liikumismooduse puhul; ●● vähem kaitstud külgtule eest; ●● võib vajalikuks osutuda tulemeeskondade jagunemine. JÄRJESTIK (joonis 3.3) Seda liikumismoodust kasutatakse, kui maastik on rask- kesti läbitav, jagu peab kiiresti liikuma punktist A punkti B ning puudub vastase oht. Eelised: ●● kõige vähem haavatav külgedelt; ●● sobib liikumiseks sirgjooneliste varjumis-võimalust pakkuvate objektide läheduses (hekid, kraavid); ●● hästi juhitav öösel, halva nähtavusega või varjatud maa-alal; ●● sobib kitsaste käikude läbimiseks, tõkete ületami- seks. Puudused: ●● halb ettepoole tulistamiseks; ●● kergesti haavatav, kui vastane tulistab otse eest; ●● käskude ja info liikumine on aeglane. joonis 3.3 49
annaabi.ee 
