ja kesklahte. Saartel pesitsevad külg-külje kõrval meri-, hõbe- ja kalakajakad, hahad, tõmmu- vaerad, hallhaned, kühmnokk-luiged, tiirud, meriskid, liivatüllid jpt. Tondirahul pesitseb Matsalu suurim kormoranikoloonia. 7 Väinamere väikesaart on reservaadis, ülejäänud saared on sihtkaitsevööndis ja inimeste viibimine neil saartel on keelatud. Rannik Rannajoone kogupikkus koos saartega on ligikaudu 165 km. Merele avatud rannad on enamasti kiviklibused, varjulisemad rannad mudased ja roostunud. Rannaniitude pindala on kokku ligikaudu 3000 hektarit, olles seega ühed suurimad omataolised Euroopas. Karjatamine on üks lihtsam ja loomulikum viis rannikualade lagedana hoidmiseks. Karjatatavad madalmurused rannaniidud on kevadeti olulised hanede ja valgepõsk-laglede toitumis- ja puhkealad, rannikulindudele pakuvad aga sobivaid pesitsuspaiku. Ranniku- ja rannaniitude vaatlemiseks sobivad Keemu, Haeska ja Jugassaare torn. Roostik
· Kõrgus kuni 15 cm. · Õied tumeroosad ning õitseb juulist septembrini. · Kasvukoht päikeseline. · Kuivem, toitainetevaesem aiamuld või liivmuld. Niiskuspelglik. · Kiviktaimla, lillepeenrad. Hosta Hosta Hosta Hosta · Väga palju erinevaid sorte. · Lehtdekoratiivne taim. Väga erinevaid värve ja lehti. · Kõrgus 30-90 cm. · Õied on valged või roosakad. · Meeldib poolvari kuni vari. · Toitaineterikas, parasniiske muld. · Varjulisemad püsilillepeenrad, veekogu kaldad. · Kiirekasvuline. Hubei ülane Anemone hupehensis Hubei ülane Anemone hupehensis · Mõned sordid: 'Splendens`, `Prinz Heinrich' · Kõrgus 70-90 cm. · Laiuv puhmik. · Õitseb septembris. Roosakad õied. · Päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht. · Huumusrikas parasniiske, vett läbilaskev muld. · Õitseb rikkalikult. Hübriidülane Anemone hybrida Hübriidülane
Peale Orava Päevakeste oli ühe suve Räpina ja Võõpsu vahel kaugete sugulaste Kisandite (vanaperenaine Kisandi Liisa oli vist tema vanaisa Jaani sõtsetütar) talus. Seal ei olnud tal mängukaaslasi, puutus kokku aga Peipsiääre inimeste, nii eestlaste kui venelaste eluga, milles oli palju arhailist ja mida nõukogude korra tulek oli vähem vapustanud. See talu köök oli täis prussakaid, kellest kubisesid kõik varjulisemad kohad. Talus oli vaid tosin raamatut, mida hoolega ta luges. Lutsu "Tagahoovis", veel enam aga Vahitorni piibliseltsi poolt välja antud ja levitatud raamatukesi, kus piiblilugusid püüti omal kombel teaduslikult ära seletada.Vahitornlaste poolt pakutud teooria sellest, et maad oli enne veeuputust ümbritsend atmosfääri kohal asuv vee sfäär, jättis talle sügava mulje. Selles oli midagi tolkienlikku, midagi, mis meenutas talle ameerika science fictionit
ovaalist (teatrimaja võis olla ovaal), võis olla nelinurk, mitmiktahukas. Teatrid erinevad, ei olnud ühekujulised, nt Luik ja Gloobus olid o-kujulised. Roosi teater mitmiktahukas, Fortuna aga ristkülik. Sisekujundus oli siis selline, et teatris oli moodustunud palju erinevaid mängupindu. Näitleja oli Shakespeare'i ajastul näha neljast küljest. Lava jagunes kolmeks või neljaks mängupinnaks ehk sektoriks, eeslava, tagalava varikatuse all (võis mängida stseene, mis varjulisemad ja salapärasemad kasutati harvem), kolmas lava oli siselava, mis oli eesriide taga. Eesriie oli tagaseinas oli väike toake, selle varjamiseks eesriie, suurema ruumi vajadusel tõmmati see eest ära. Uks/sein. Siselaval võis alata pooleliolev stseen eesriie tõmmati eest ja seal juba midagi toimus. Uksed viisid lava taha. Enamus teatritel kolm ust. Neljas mängupind oli rõdu, mis oli lava kohal. Rõdu iseärasuseks ka see, et seal istusid vaatajad kõige kallimad kohad teatris.