Paljuneda saab juurevõsudega, risoomiga, sibulatega, võsunditega, lehtedega jms. Juurevõsudega paljunevad näiteks: põldohakas, lepp, haab, ploomipuu, vaarikas. Risoomiga paljunevad näiteks naat, maikelluke, orashein ja kõrvenõges. Sibulatega paljunevad näiteks harilik sibul, tulp, nartsiss. Võsunditega paljunevad maasikas, hanijalg (võsunditeks nimetatakse varrest või juurekarvast kasvavaid külgharusid, mis juurduvad). Lehtedega paljunevad näiteks aas-jürilill, varjukannike, havisaba, begoonia. Iga taimeliik suudab taastuda vaid teatud kasvuorganist. Põldohaka uus taim areneb juurtest, kuid tema Lehtedest ei kasva kunagi mingit võsu. Üldiselt on vegetatiivne paljunemine iseloomulik mitmeaastastele taimedele. Enamik ühe-kahe aastasi taimi ei paljune looduses vegetatiivselt. Taimede võime vegetatiivselt paljuneda on inimestele kahjulik, kuna nii paljunevad paljud umbrohud. Peale selle paljunevad nad ka seemnetega. Seetõttu
Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne Paljunemine Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Eoseline(seened, sammal, sõnajalg) Pooldumine(Bakterid, algloomad) Ribosoomiga(Kalmus, orashein, piparmünt, maikelluke) Pungumine(Korallid, pärmseen, hüdra) Sibulaga(tulp, sibul, liilia) Võsundiga(Maasikas, hanijalg) Mugulaga(Kartul) Juurevõsuga(Lepp, vaarikas) Juurega(Võilill, ohakas) Võrsikutega(Karusmari, mustsõstar) Lehega( Havisaba, varjukannike) Hulgijagunemine(Okasnahksed, meritäht) Oksaga(paju) Vanemorganismi keha jaguneb iseeneselikult mitmeks osaks, igast areneb uus organism Suguline paljunemine Geneetiline pärilik materjal kahelt vanemalt Vanematelt moodustuvad sugurakud ehk GAMEEDID Seemnerakk/spermatosoid ja Munarakk/ovotsüüt Viljastumine Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine Munarakk-haploidne kromosoomistik Seemnerakk- haploidne kromosoomistik Viljastatud munarakk ehk SÜGOOT- dipolidne kromosoomistik
hapnikuga ja tarbivad ära süsihappegaasi. Vetikad on orgaanilise aine tootjad ja neid kasutatakse ka loomasöödaks. Vetikad on testorganismid veekogude saastuse määramisel. Mittesuguline paljunemine Vegetatiivne paljunemine on isendite arvu suurenemine emastaimest eraldunud osade arvel. Õistaimed kasutavad vegetatiivseks paljunemiseks: · risoome (orasheinad) · juurevõsusid (ploom, kirss, sirel) · võsundeid (maasikas) · lehti (varjukannike) · sibulaid (tulp) · mugulaid (kartul) · varsi (lepp) Eostega paljunevad: sõnajalad, samblad, vetikad, seened. Selgrootud loomad Selgrootul: · kõhtmine närvikett · välisskelett · närvisüsteem keha kõhtmisel poolel · süda paikneb selgmiselt · veresüsteem on sageli avatud · puudub luuline selgroog · närviväädid · lihastik Selgroogsel: · skelett · vereringesüsteem suletud
annaabi.ee 
