Mõlemad toituvad suvel rohttaimedest, talvel söövad puude ja põõsasteoksi, koort ja võrseid, rikkudes nii ka viljapuid. Nad ise on mitme kiskja põhiliseks toiduks. Karvastik on enamikul jänestel pruunikashall. Talvel muutuvad paljud jänesed heledamaks, valgejänes ja ameerika jänes valgeks. Jänesed tegutsevad peamiselt öösel, meeltest on kõige paremini arenenud haistmine ja kuulmine. Nad on üsna paiksed, kuid tundras ja Gröönimaal elavad rändloomad. Heade varjetingimuste korral nad ei põgene, vaid peituvad. Jänesed poegivad kaks-kolm korda aastas. Pojad on juba sündides hästi arenenud, ema käib neid ainult imetamas. Emasloom imetab mitte ainult oma, vaid ka võõraid poegi, kui neid leidma juhtub. Mõni jäneseliik on tähtis karusnaha poolest. Kõik Põhja-Ameerikas elavad liigid on jahiloomad. Nad võivad levitada inimeselegiohtlikke haigusi, näiteks tulareemiat, samuti kanda puuke, kellelt omakorda haigusi saada võib. Jänes
Loodusturismiga kaasnevad peamised negatiivsed keskkonnamõjud on aga järgmised: ● puude ja põõsaste vigastamine ning seisundi halvenemise põhjustamine; ● puude loodusliku uuenduse tallamine ja vigastamine metsas, puistu uuenemisvõime vähenemise või puuliikide ebasoodsas suunas vaheldumise põhjustamine ● puude juurte vigastamine teedel ja radadel ● haruldaste linnu- ja loomaliikide häirimine, nende pesitsus- ja varjetingimuste halvenemise põhjustamine ● alustaimestiku tallamine ja kahjustamine ● prügistamine ● metsa- ja rabatulekahjude sagenemine ● omavoliliste radade ja lõkkeplatside rajamine. Turismi negatiivse mōju vähendamiseks tuleb vähendada turismitoote hooajalisust, laiendada toodete pakkumist hooaja väliselt, propageerida keskkonda vähem vōi mitte saastavaid
toitu vm. eluks vajalikku, tavaliselt järgneb arvukuse kiire langus. Populatsioonidünaamika on populatsiooni arvukuse seaduspärane muutumine ajas. Eristatakse 3 võimalust:1) kasvav ehk invasiooniline p. iive on positiivne. Normaalne ehk stabiliseerunud p. p.-i arvukus on dünaamilises tasakaalus 2) Kahanev ehk regressiivne p. iive on negatiivne. Keskkonnamahutavus ehk kandevõime on nivoo, millel stabiliseerub populatsiooni arvukus. Selle määrab ära toidu hulk ja kvaliteet, varjetingimuste olemasolu jpm. Populatsiooni kasvades tekib konkurents sellistele ressurssidele nagu toit, varjupaik, valgus ja paaritus kohtade ning toksiliste jäätmete kuhjumise pärast. Faktoreid, mis kasvavad populatsiooni tiheduse kasvades nimetatakse tihedusest sõltuvad limiteerivad faktorid kisklus, prasitism.. Tihedusest mittesõltuvad limiteerivad faktorid - ilm, füüsilised katkestused (vulkaanid, maavärinad). 8. Loomade geograafiline levik Elupaiku kujundavad tegurid:
annaabi.ee 
