Beetakiirgus läbimisvõime u 100 korda suurem kui alfakiirguses. Tõkestamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Võib põhjustada inimesel kiirgustõbe, vähki või isegi surma. Gammakiirgus suurima energia ja sagedusega elektromagnetkiirgus. Varjestamiseks kasutatakse enamasti pliid. Neutronkiirgus kiiratakse vabu elektrone. Kõige ohtlikum radioaktiivne kiirgus. Tõkestamiseks on vaja väga palju kergeid aatomituumi. Kõige paremad elektronkiirgus varjestavad ained on vesi ja betoon. Poolestusaeg aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. Tuumareaktsioon aatomituumade muundumine põrkumisel mingi elementaarosakese või teise tuumaga ja radioaktiivne lagunemine. Nähtust, kus reaktsioon põhjustab selle sama reaktsiooni jätkumist naaberaatomitel nim ahelreaktsiooniks. Paljunemistegur Kriitiline mass vähim tuumkütuse mass, milles tuumalõhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina
kergesti Claatomite aatomissevahel · Positiivse ja negatiivse 2. Kovalentsete iooni molekulide sidemetega ahel tekib elektriline osakaal on tõmme ning ioonside looduses suurem, ku ioonsidemetega molekulide osakaal elektroni tõmme tuumaga on nõrgem, · Na 1 väliskihi sest sisemiste kihtide elektronid varjestavad tuumalaengut 22.11.12 31 Kristallid · Kristallides moodustavad aatomid ruumvõre · Kristallvõre olemasolu kinnitab röntgenkiirte difraktsioon tahkistes · Tunnelmikroskoop võimaldab saada kistallvõre kujutisi · Ruumvõre vastab aatomite potentsiaalse energia miinimumile 22.11.12 32 Näiteid kristallidest Kristallvõredes esineb sagedasti
negatiivne. Polüamfolüüt sisaldab palju happelisi või aluselisi rühmi. Amfolüüdi või polüamfolüüdi isoelektriline punkt on pH väärtus, mille juures amfolüüdi või polüamfolüüdi molekulide keskmine summaarne laeng on null. Polüelektrolüüdid on molekulid, mis kannavad paljusid samamärgilisi laenguid. Makroioonide (polüamfolüüdid, polüelektrolüüdid) käitumine sõltub lahuse pH-st ja väikeste ioonide olemasolust lahuses. Väikesed ioonid varjestavad makroioonide laenguid ja nõrgestavad makroioonide vahelisi interaktsioone. Varjestamise ulatus sõltub lahuse ioonsest jõust ja seda kirjeldab kvantitatiivselt Debye-Hückeli teooria. 13 Loeng III joonised Tabel 3.1. Vee omadused võrrelduna mõnede madalmolekulaarsete ühendite omadustega. Tabel 3.2. Mõningad vee omadused võrrelduna vesiniksidemeid
Katalüüs, mille puhul siirdeseisundis toimub prootoni ülekanne Alaliigid: *Spetsiifiline hape/alus katalüüs: katalüüsis osaleb vaid H+ või OH- * Üldine hape/alus katalüüs: lisaks H+ ja OH- hõlmab ka teisi happeid ja aluseid (-COOH/-COO- ; -NH3+/-NH2). Katalüüs metalli ioonide osavõtul Metalli ioonide osalemise viisid: * elektrofiilsete katalüsaatoritena: vahendavad redoksreaktsioone tänu metalli iooni oksüdatsiooniastme pöörduvale muutumisele * stabiliseerivad või varjestavad katalüüsi käigus tekkivaid negatiivseid laenguid * seostuvad substraatidele, orienteerides neid reaktsiooniks õigesse asendisse Metalloensüümid sisaldavad tugevalt seotud metalli ioone, vajavad neid stabiilse natiivse konformatsiooni säilitamiseks Metall-aktiveeritud ensüümid - seovad metalle nõrgalt ning ainult katalüütilise tsükli käigus Seriinproteaasid - segu kovalentsest ja üldisest hape/alus katalüüsist