vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kiirgusdooside mtmiseks kiiritushaiguseks nim. haiguslikke nhte, mida phjustavad teatud piiri letavad kiirgusmrad kiiritushaiguse esmased nhud- erutus,peapritus,peavalu,iiveldus,oksendamine,palavik,hingamise ja sdametegevuse kiirenemine kiirguskaitse meetmed - kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Ohtlike piirkondades jlgitakse kogu aeg kiirguse tugevust
11. Milline on kiirguse mõju elusorganismidele? Kudede kahjustumine, sugurakkude varjatud muutused. Erinevad kiiritustõved ning haigused 12. Mis on kiiritushaigus? E kiiritustõvi on nt erutus ja peapööritus, peavalu ning iiveldus mis tekivad kas ühekordse üledoosi tõttu või pikemaajaliselt nõrgema kiirguse tõttu. 13. Mis on biodoos? Kiirguse mõju organismile 14. Milles seisneb kiirguskaitse? Kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Ohtlikes piirkondades jälgitakse kiirguse tugevust. 15. Millega mõõdetakse kiirgust? Dosimeetritega.
16. Mis on dosimeeter? Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. 17. Mis on kiiritushaigus? Kiiritushaigus on haiguslik näht, mis tekib, kui organism puutub kokku kiiritusega. 18. Millised on kiiritushaiguse esmased nähtused? Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19. Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente 20. Tuumaenergeetika ja tema elukeskkond tuumaenergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. tuumaenergeetika tekitab uusi probleeme looduskaitses ja ohutustehnikas. Radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja
materialist (kaadmium, broom) juhtvardaid, mida vastavalt ahelreaktsiooni kiirenemisele või aeglustumisele reaktori tööpiirkonnast, aktiivtsoonist, välja tõstetakse või uuesti sisse lastakse. (10) Tuumareaktoreid on kasutatud energia tootmiseks alates 1950.aastatest. 2003.aasta alguseks oli 30 riigis 441 töötavat tuumareaktorit, planeeritud koguvõimsusega 359 GW. Radioaktiivses keskkonnas on väga tähtsad ohutusnõuded. Kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja seadmeid (kaugjuhitavusega manipulaatoreid, roboteid jne.) Ohtlikus piirkonnas jälgitakse dosimeetriga pidevalt kiirgusdoosi.
kiiritustõveks. Kiiritustõbi võib väljakujuneda lühema või pikema aja jooksul, olenevalt kiirguse iseloomust ja kiirguse hulgast. Esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. Edasi järgneb näiline enesetunde paranemine, seejärel aga ilmnevad tõsisemad, mürgitusele sarnanevad nöhud. Vältimiseks või leevendamiseks on välja töötatud kiirguskaitse meetmed. Kiirgusallikad varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Ohtlikes piirkondades jälgitakse kogu aeg kiirguse tugevust, selles piirkonnas viibivate inimeste jaoks aga mõõdetakse spetsiaalsete seadmete, dosimeetriga, saadud kiirgusdoosi.
Ühe neutroni muundumisel prootoniks.uus keem el. mis on tabelis ühe koha võrra tagapool. ZAX= -10e + Z+1AY.(varjestamine metal- lehega, suur läbimisvõime, ohtlik) Gammakiirgus: on elektromagnetvälja kvantide voog, mis tekib tuuma siirdel ergastatud olekust põhiolekusse. Ei muutu massiarv ega tuumalaeng. Vabanenud energia on põhjustatud tuuma oleku muutusest. (kõige ohtlikum ja suurima läbimisvõimega, varjestatakse võimalikult suure aatomnr ja tihedusega ainet- ntx PLII). Elektronidest koosnev beetakiirgus tekib -lagunemisel. -lagunemine toimub juhul, kui neutron (n0) muutub prootoniks (p+), kiirates elektroni (e) ja antielektronneutriino ( ). n0 p+ + e + . Positronidest koosnev beetakiirgus tekib +-lagunemisel. + lagunemine toimub juhul, kui prooton (p+) muutub neutroniks (n0) kiirates positroni e+ ja elektronneutriino (v). p+ n0 + e+ +
4 reaktoreid ja soojusvahetajaid ümbritsev lisa kaitsekest. Kasutamata kütuse aktiivsus on nii madal, et seda võib käidelda ilma varjestuseta. Tuumareaktoris kasutatud kütus on palju aktiivsem. Seda põhjustavad kütusest tekkivad lõhustumissaadused. Kui reaktoriga peaks toimuma avarii vabaneb keskkonda suurel hulgal raadioaktiivset materjali. Kui kasutatud kütus eemaldatakse reaktorist, siis see on kõrge temperatuuriga ja sulamise vältimiseks seda jahutatakse ning varjestatakse. 5 3 TUUMAELEKTRIJAAMADE LEVIK 30 riigis üle maailma on kokku 442 tuumareaktori, mille koguvõimsus on 372 GWe. Praegu ehitatakse 30 uut reaktorit ja planeeritud on 94 reaktori ehitus. Tuumaelektrijaamad toodavad 16% maailma elektrist. 6 4 TULEVIKU TUUMAELEKTRIJAAMAD Hetkel töötatakse välja uusi neljanda põlvkonna tuumalõhustumise reaktoreid, mis lubavad olla palju puhtamad ja ohutumad kui praegused. Termotuumareaktorid, mis on veel väga
eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust. Suuretehnoloogia tingimused raiskavad loodusvarasid ja saastab keskkonda. Kiiritustõbi on suure radioaktiivse kiirgusannuse tekitatud haigusseisund. Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. Põhilised kiirguskaitsemeetmed: kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente.
Ej + E = 0 Ej elektriväli juhis E väline elektriväli 4. Millise suunaga on juhis ümberpaiknenud laengukandjatest põhjustatud väli? Milliseks kujuneb selle ja välise välja summaarne väli? Juhis tekkinud elektriväli on vastassuunaline juhile mõjuva elektriväljaga. Selle summaarne väli on 0. Elektriväljad kompenseeruvad! 5. Kus kasutatakse asjaolu, et väli juhi sees ja juhtidega ümbritsetud ruumis puudub? Juhtidega varjestatakse kaableid mille kasutamist võib segada elektriväli. Näiteks antennide kaablid. 6. Mis on mittepolaarsed ja polaarsed molekulid? Polaarse molekuli puhul on üksteisega seotud laengud asetunud sümmeetrilised ümber ühe laengu keskme. Elektriväljas nihkuvad erinevad laengud vastavalt jõuväljale ja seega muutub molekul mittepolaarseks. Polaarne Mittepolaarne 7
C=C1+C2+C3+....Cn Poolid. Pool koosneb mähisest ja pooli alusest jämeda traadi puhul, kui keerdude arv on väike võib alus puududa. Keerdude vähendamiseks kasutatakse magnetpooli südamike, need koondavad magnetvälja pooli sisse mille tõttu suurenebki pooli induktiivsus, väliste elektri ja magnetväljade vahendamiseks, poolid sageli varjestatakse, selleks kaetakse poolid varju topsiga. Elektrivälja varjestamiseks vask või aluminium topsi. Magnetvälja varjestamiseks peab olema rauast või ferriidist topsid. Mähis võib olla ühe kihiline või mitme kihiline, vajaduse korral tehakse sammumähis kus keerdude vahel on traadi läbimõõdust suurem vahe. Otstarbelt võib poolid liigitada 1. Võnkeringpoolid 2. Filtripoolid 3. Trosselid e. paispoolid Poolide tunnussuurused.
StringTokenizer. Sümbolite tasemel töötlusvahendeid
leiab mähisklassist java.lang.Character.
Klass StringBuffer on ette nähtud sõnede töötlemiseks, kui on tarvis
vahetulemusi salvestada. Kui me näiteks lisame sõnele ühekaupa juurde
sümboleid, siis kasutades ainult klassi String vahendeid tekib suurel
hulgal erinevaid sõnesid (iga vahetulemus on uus objekt), seda olukorda ei
teki sõnepuhvri kasutamise korral.
Sõnetüüpi konstandid kirjutatakse jutumärkide vahele, erisümbolid
varjestatakse langjoone abil:
"See on yks rida n ja see on juba teine rida"
Näide. Loetleda sümbolite 'a' arv etteantud sõnes.
public static int adeArv (String s) {
int result = 0;
if (s != null) {
for (int i=0; i
annaabi.ee 
