Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"varjestamise" - 6 õppematerjali

Elektrostaatika spikker
1
doc

Elektrostaatika spikker

*Juhi sattumisel elektrivälja hakkavad vabad laengukandjad liikuma. Selle tagajärjel laaduvad juhi pinnad. Juhi pinnale kogunevaid laengud nimetatakse indutseeritud laenguteks. *Elektrilise induktsiooni nähtuseks nimetatakse elektriväljas oleva juhi laengute ümberpaiknemist ja juhi eri osade laadumist. *Juhi sees elektrostaatiline väli puudub sest indutseeritud laengute elektriväli tasakaalustab juhile väljast poolt mõjuva elektrivälja. Seda nähtust kasutatakse elektrilise varjestamise juures nt: teleri kaabel. *Elektriliseks varjestamiseks nim mingi keha kaitsmist elektrivälja mõju eest. DIELEKTRIK ELEKTRIVÄLJAS *Dielektrik on aine, milles elektrivälja mõjul toimub seotud laengukandjate nihkumine oma tasakaaluasendi suhtes- polariseerumine. *Polarisatsiooni tulemusena aine nõrgendab talle mõjuvat elektrivälja. *Aine polariseerumisvõimet iseloomustab dielektriline läbitavus. ELEKTRIMAHTUVUS/KONDENSAATORID *Mahtuvus iseloomustab kehade laadumisvõimet

Füüsika → Füüsika
279 allalaadimist
Vesi
20
pdf

Vesi

Amfolüüdi või polüamfolüüdi isoelektriline punkt on pH väärtus, mille juures amfolüüdi või polüamfolüüdi molekulide keskmine summaarne laeng on null. Polüelektrolüüdid on molekulid, mis kannavad paljusid samamärgilisi laenguid. Makroioonide (polüamfolüüdid, polüelektrolüüdid) käitumine sõltub lahuse pH-st ja väikeste ioonide olemasolust lahuses. Väikesed ioonid varjestavad makroioonide laenguid ja nõrgestavad makroioonide vahelisi interaktsioone. Varjestamise ulatus sõltub lahuse ioonsest jõust ja seda kirjeldab kvantitatiivselt Debye-Hückeli teooria. 13 Loeng III joonised Tabel 3.1. Vee omadused võrrelduna mõnede madalmolekulaarsete ühendite omadustega. Tabel 3.2. Mõningad vee omadused võrrelduna vesiniksidemeid mittemoodustava ja mittepolaarse ühendi, n-pentaaniga. Joonis 3

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
Rakenduselektroonika
32
doc

Rakenduselektroonika

välj Sisendjuhe Joon.1.50 Joon.1.51 Kui väljund- ja sisendahelad on lähestikku, siis võib osa väljundsignaalist kanduda parasiitmahtuvuse kaudu sisendisse (joon.1.50) ja tekitada tagasiside. Selle vältimiseks on kaks võimalust: 1) paigutada sisend ja väljund ahelad teineteisest võimalikult kaugele 2) varjestada sisendahelad. Varjestamise mõte seisneb selles, et kui kahe ahela vahel esineb mahtuvus, siis nende ahelate vahele pannakse hästijuhtivast materjalist maandatud varje ehk ekraan. Varje kasutamise tulemusena asendub kahe ahela vaheline mahtuvus, kahe mahtuvusega maa suhtes (joon.1.51) ja neid mahtuvusi läbiv vool ei kulge enam ühest ahelast teise vaid maha. Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda ainult võimsate väljund trafode

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
46 allalaadimist
Analoogelektroonika lülitused
59
pdf

Analoogelektroonika lülitused

Parasiitne tagasiside võib tekkida ka parasiitmahtuvuste ja puistemagnetvoogude toimel. Joonis 6.24. Parasiitne tagasiside väljund- ja sisendjuhtmete vahel [4]. Kui väljund- ja sisendahelad on lähestikku, siis võib osa väljundsignaalist kanduda parasiitmahtuvuse kaudu sisendisse (joon.6.24) ja tekitada tagasiside. Selle vältimiseks on kaks võimalust: 1) paigutada sisend ja väljundahelad teineteisest võimalikult kaugele; 2) varjestada sisendahelad. Varjestamise mõte seisneb selles, et kui kahe ahela vahel esineb mahtuvus, siis nende ahelate vahele pannakse hästijuhtivast materjalist maandatud varje ehk ekraan. Varje kasutamise tulemusena asendub kahe ahela vaheline mahtuvus kahe mahtuvusega maa suhtes (joon. 6.24 paremal) ja neid mahtuvusi läbiv vool ei kulge enam mitte ühest ahelast teise, vaid varje kaudu maha. Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda võimsate väljundtrafode korral ja

Elektroonika → Elektroonika alused
79 allalaadimist
Elektroonika alused
114
doc

Elektroonika alused

toimel. C0 Väljundjuhe Sisendjuhe ivälj ivälj tagasiside vool C01 Väljundjuhe Varje C02 Sisendjuhe i i JOONIS 7.31 JOONIS 7.32 Kui väljund- ja sisendahelad on lähestikku, siis võib osa väljundsignaalist kanduda parasiitmahtuvuse kaudu sisendisse (joon.7.31) ja tekitada tagasiside. Selle vältimiseks on kaks võimalust: 1) paigutada sisend- ja väljundahelad teineteisest võimalikult kaugele 2) varjestada sisendahelad. Varjestamise mõte seisneb selles, et kui kahe ahela vahel esineb mahtuvus, siis nende ahelate vahele pannakse hästijuhtivast materjalist maandatud varje ehk ekraan. Varje kasutamise tulemusena asendub kahe ahela vaheline mahtuvus, kahe mahtuvusega maa suhtes (joon.7.32) ja neid mahtuvusi läbiv vool ei kulge enam ühest ahelast teise vaid maha. Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda ainult võimsate väljund trafode

Elektroonika → Elektriahelad ja elektroonika...
150 allalaadimist
Elektroonika aluste õppematerjal
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

välj Sisendjuhe JOONIS 7.31 JOONIS 7.32 Kui väljund- ja sisendahelad on lähestikku, siis võib osa väljundsignaalist kanduda parasiitmahtuvuse kaudu sisendisse (joon.7.31) ja tekitada tagasiside. Selle vältimiseks on kaks võimalust: 1) paigutada sisend- ja väljundahelad teineteisest võimalikult kaugele 2) varjestada sisendahelad. Varjestamise mõte seisneb selles, et kui kahe ahela vahel esineb mahtuvus, siis nende ahelate vahele pannakse hästijuhtivast materjalist maandatud varje ehk ekraan. Varje kasutamise tulemusena asendub kahe ahela vaheline mahtuvus, kahe mahtuvusega maa suhtes (joon.7.32) ja neid mahtuvusi läbiv vool ei kulge enam ühest ahelast teise vaid maha. Tagasiside puistemagnetväljade toimel võib esineda ainult võimsate väljund trafode korral ja

Elektroonika → Elektroonika alused
390 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun