toimub kogu aine ulatuses hetkeliselt ja vabaneb suur hulk energia toimub plahvatus. Nt: kui U235 on 50kg, toimub lõhustumine. 42. Kirjelda tuumapommi ehitust. Tuumapommis on lõhustuv aine mitmes osas. Iga osa mass on väiksem kui kriitiline mass. Vajalikul hetkel viiakse need osad kokku ja kogumass ületab kriitilise massi ning toimub plahvatus. 43. Kirjelda reaktori ehitust. Koosneb tuumakütusest, juhvarrastest, soojuskandjast,varjest,aglustist ja neutronipeegeldist.Tuumkütust eraldavad juhtvardad, mis on materjalist, mis neelavad neutroneid. Tuumkütust tulistatakse neutronitega ja toimub lõhustumine. Tuumareaktoris on aeglusi, mis vähendab neutronite kiirust. Juhtvardaid saab liigutada, mis annavad võimaluse kontrollida neutronite liikumispiirkonda ning lõhustuva tuumkütuse kogust ehk kontrollida lõhustumise toimumist. 44. Mis on termotuumareaktsioonid?
1) Ro - Pooli traadi takistus alalisvoolule ehk aktiivtakistus. 2) Rp - Pinnaefektist tingitud lisatakistus traadis. 3) Rl - Kõrgsageduslikule voolule poolis avaldab mõju veel takistus mis on tingitud lähedusefektist. (lähedusefekt seisneb selles, et lähedalasuvate voolujuhtide magnetväljad indutseerivad vastastikku lühisvoolusid, mis liituvad põhivooludega, mille tulemuseks on voolu ebaühtlane jagunemine voolujuhis). 4) Rv - Pooli varjest tingitud takistus.(Ümbritsevast isolaatorist tingitud takistus).Varjes tekib energiakadu, sest pooli magnetväli indutseerib varjes pöörisvoole. 5) Rd - Dielektrikuskaod, mis tekivad poolialuses (karkassis) ning traadi isolatsioonis. Neid kadusid saab arvestada ekvivalentse järjestikku lülitatud takistusena. Dielektrikuskadu ilmneb kõrgetel sagedustel ning kogukates suure omamahtuvusega poolides, ka mittekvaliteetsele karkassile(kartong, bakeliit jt
B. TUNNI LÄBIVIIMINE Eeltöö Ohutustehnika. Tavaline. Korjake õppuritelt ära kõik õppepadrunid ja paigutage vajutajad kõikidele salvedele. a. Jaotage õppurid paaridesse. b. Pange välja märklauad. c. Tähistage positsioonid. Kordamine. Relvakandmisviisid. Esimene etapp - Sissejuhatus Seletus: Operatsiooniolukorras tuleb tihti lasta väikese vahemaa pealt liikuvate sihtmärkide pihta, osa neist liiguvad teie suhtes risti. Vaenlane liigub ühest varjest teise ja on nähtav ainult väga lühikest aega. Seepärast peab sõdur õppima vaenlase liikumist ette nägema, sellele vastavalt sihtima ning tulistama mistahes laskeasendis. Tihedalt kaetud alal või linnas ning edasiliikumise, rünnaku ja järelpuhastuse ajal kasutatakse kõige sagedamini püsti või põlvelt laskeasendit. Sõdur peab mõistma, et liikuvate sihtmärkide pihta laskmisel on olulised kiire reaktsioon ja täpne laskmine,