fantaasialendude vastu, millesse poiss juba õige pea ümbritsevast maailmast eraldus. Kui ta hakkas unistama ja tahtis, et ema ta unistustest osa saaks, kainestas Marie teda oma jahmunud pilgu, mõne kuiva sõna või koguni pilkava naeruga. See haavas poissi ja aitas kaasa sellele, et ta ümbritses ennast soomuskestaga. Kroonpirintsina pidi Ludwig palju alla neelama, kuningana seevastu ütles ta kõik südame pealt ära. Reedetud kiindumus muutus varjamatuks vastumeelsuseks. Lõpuks nimetas ta oma ema veel vaid ,, preisi sünnitusmasinaks". Ludwigil ilmes juba kasvueas mitmeid tervisehädasid: ta kannatas tihti pea- ja hambavalude all, tal esines hallutsinatsioone ja ta väitis, et kuuleb hääli. Samasugused probleemid olid ka ta vennal Ottol, kes pandi alles väga noores vanuses vaimuhaiglasse. Juba varakul eemaldus ta teistest, vältis kontakte, kohkus puudutustest tagasi.
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi registriväline eepos "Kalevipoeg". See kujutas endast mitmete muistendite ja rahvalaulude toel loodud eepilist jutustust, mi põhiosas oli siiski Kreutzwaldi enda looming. Kreutzwald oli endale juba nime teinud õpetlik-harivate kirjutiste ja kalendrisabadega, mis kõik valmistasid ette pinnast rahvuslikuks ärkamiseks. "Kalevipoeg" oli aga midagi seninägematut. Selle loomise varjamatuks eeskujuks oli olnud soomlaste "Kalevala", mille oli peamiselt autentsest rahvaluulest kompileerinud Elias Lünnrot, elukutselt arst nagu Kreutzwald ja Faehlmanngi.. 1857.a ilmuma hakanud Õpetatud Eesti Seltsi publikatsiooni näol oli tegemist teadusliku väljaandega, see oli paralleelseslt eesti ja saksa keeles ning pelvis eeskätt estofiilide huvi. 1860ndail ja 1870ndail aastail kui eepos rahva hulka jõudis, hakati Kreutzwaldi nimetama Lauluisaks. 31.ptk
ilmumisega kaasnesid müristamine, hingekellad ja vihmapladin. Lõpuks viirastus välja kõigi inimeste saatus vikatiga luukere. Robertsoni etendusetel oli tähelepanuväärne mõju, kogu Pariis käis neid vaatamas. Pärast Bonaparte riigipööret vahetas illusionist kiiresti repertuaari ja näitas nüüd terveid poliitilisi näidendeid, milles ,,näitlejateks" olid surnud suurmeeste vaimud ning allegoorilised tegelased. Illusionism oli jõudnud uude arenguetappi, muutudes poliitika varjamatuks relvaks. Varsti peale seda mõistis Robertson, et tal ei jätku jõudu poliitiliste muutustega sammu pidamiseks ning lahkus Prantsusmaalt. Tema edasised illusioonid ei olnud enam poliitilise sisuga, neist tuntuim on akustiline trikk ,,Nähtamatu tütarlaps." 18 2. ROBERT-HOUDIN 2.1. Noorusaastad Robert-Houdin (Lisa 1), sünninimega Jean-Eugene Robert, sündis 6. detsembril 1805.