tekitada imiefekti. Piki jätku kiirus kahaneb ning kineetiline energia muutub potentsiaalseks. 1.43 Voolamine suurest avast Kui ava on suur, siis ei saa kiirust kõigis ava punktides lugeda ühesuguseks, nii nagu väikese ava puhul. Ava ülaserv on alumisest tunduvalt väiksema surve all ning ka kiirus on seal väiksem. Suured avad on enamasti ristkülikukujulised, nad on levinud vesiehitistes. Avad suletakse varjadega, mille tõstmisega reguleeritakse vooluhulka. Uputatud ja uputamata.
survekõrgustel kuni 8m. Üle selle raudbetoontorud. • Väiksematel rõhkudel tunnelite sulgemiseks varjad, mis võivad olla tunneli lõpus. Suurte survekõrguste puhul varjad tunneli suudmetesse. Tornveelasud Kui tunneli suue viia vee pinnale, mille otsas vertikaalne veevastuvõtu šaht. Neid rajatakse siis kui tahetakse haarata kaldast eemalt ja suuremalt haaratava vee puhul. Torn ja pais ühendatakse teenindava sillaga. Torni sissevool sammaste ja varjadega. 22. Kalakaitseehitised Kalapääs e kalakäik on rajatis, mille kaudu kudemisrändel olevad kalad ületavad veekogus oleva loodusliku või tehistõkke. Kalapääsud jagunevad looduslähedasteks ja tarindkalapääsudeks. • Looduslähedased kalapääsud: Nad on tavaliselt asukohaspetsiifilised ning igaüks neist on isesugune. Kalade läbipääsemise võimaldamise poolest rahuldavad loodus-lähedased kalapääsud bioloogilisi nõudmisi paremini kui tarindkalapääsud.
Kas isevoolu teel on võimalik vett ära juhtida, otsustatakse veeseisude järgi. Tavaliselt on see võimalik jõepoldritel ning nende järvede ääres, kus suurveeperiood saabub hiljem kui poldril (näiteks Emajõel). Veelasuks võib olla poldritammi paigaldatud betoon- või malmtoru. Kui toru läbimõõt on väike, peavad tal olema vee survel automaatselt avanevad ja sulguvad klapid. Suure läbimõõdu korral suletakse veelask varjadega. Suurtel poldritel kasutatakse ka varjade või šandooridega suletavaid lüüsregulaatoreid, üleujutatavatel poldritel aga kahepoolseid väravaid, mis välise veeseisu tõustes ise sulguvad Kuivendusvõrk Poldri kuivendusvõrk projekteeritakse ja rajatakse üldjoontes samuti nagu isevoolu teel kuivendatavate alade kuivendusvõrk. Kuivendusviisiks on tänapäeval drenaažkuivendus. Et poldrid rajatakse harilikult tasastele aladele, siis peab kogu kuivendusvõrgu ehitama minimaalse languga
annaabi.ee 
