Ämblikud on lülijalgsed. Ämblikutel on kaheksa jalga, putukatel neist erinevalt on kuus jalga. Nende keha on 110 sentimeetri pikkune ja koosneb kahest osast: pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga, mille valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. 3. TOITUMINE JA SEEDIMINE Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad, need lõpevad teravate küünisega, mille tipus avaneb mürginäärme juha. Hammustades valgub mürk ohvri kehasse ja surmab selle
tuleb arvestada järgmisi asjaolusi: Looma võib tulistada selliselt distantsilt, mille puhul on tagatud vajalik täpsus ja looma kindel surmamine. Tulistamise hetkel peaks loom asuma madalas vees või sellises kohas, kus lasu järgselt ta ei upuks ega saaks peituda (juhul kui loom ei sure kohe) urgudesse või kaldaalustesse tühikutesse. Kaldal asuvat looma on soovitav tulistada külgasendis pähe, kaela või rindkere piirkonda ja ujuvat looma pähe, silma ja kõrva vahelisel alal. Varitsuspaiga valikul tuleb arvestada loomade liikumise traditsioonilisi teid ja tuule suunda. Kobraste püük raudadega. Püügiks on lubatud kasutada coniber-tüüpi või sellel põhimõttel töötavaid raudu. Raudade paigaldamisel tuleb arvestada, et neisse ei satuks peale kobraste teised loomad, eelkõige saarmas. Rauad paigaldatakse kohtadesse, kus loomade sattumine neisse on kõige suurema tõenäosusega. Kobraste eluspüük.
2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga. Selle valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. Ämbliku välisehitus Lõugkobija lõugtundel Tagakeha Silmad Pearindmik Võrgunäsad
2 korda aastas. Vähid kasvavad kogu elu. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? Ämblikud on lülijalgsed. Neil on 8 jalga ning kaheosaline keha. Keha 2 osa on : pearindmik (väiksem) ja tagakeha. Keha katab õhuke kitiinkest. Ämblikul ei ole tundlaid. Osad ämblikud püüavad saaki püünisvõrguga. Selle valmistab ta oma tagakehas olevate võrgunäärmete nõrest, mis hangub õhu käes peeneks niidiks. Võrgu serva lähedale koob ämblik enesele varitsuspaiga, veab sinna võrgu keskelt signaalniidi ning jääb saaki ootama. Võrku sattunud putukas liigutab signaalniiti, mis on ämblikule signaaliks - kohale tormata. Saagi haaramiseks ja kinnihoidmiseks on lõugtundlad. Teine osa ämblikuid püüavad saaki luurates. Ämbliku välisehitus Lõugkobija lõugtundel Tagakeha Silmad Pearindmik
Oluline on esi- ja tagatõkke tekitamine kas tõkete või mõne TT-paari tegevusega. Vastase sissesõiduteed varitsuspositsioonide taha tuleb tõkestada. VARITSUSE PÜSTITAMINE Lineaarne varitsus (joonis 7.13) VKP-sse jõudmine: ●● ringkaitse; ●● jätta maha ning maskeerida mittevajaminev varustus; ●● viimane instrueerimine, ettevalmistus ja kontroll; ●● lahinguks ettevalmistumine. Liikumine kogunemispaika ●● kogunemispaik asub vahetult varitsuspaiga taga (maksimaalselt 100m) ●● kogunemispaigast hõivatakse varitsuse positsioonid. Varitsusülema lõplik luure: ●● julgestuseks kaasas kaks lahingupaari (peatamisgrupp); ●● kui eelnevaks luureks pole aega olnud, peab seda tegema lõpliku luure käigus; 130 Varitsuse hõivamine: JÜ viib kõik grupid eraldi kogunemiskohast positsioonile. ●● Varitsusülem liigub koos julgestusega kogunemispaika tagasi.
annaabi.ee 
