Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"varitsejad" - 5 õppematerjali

Kalad teiste toidulaual
9
ppt

Kalad teiste toidulaual

Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) ­ haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad saaki tihti saba poolt Teised röövkalad alati pea poolt, enne allaneelamist muudavad saakkala lõugu kokku

Bioloogia → Eesti kalad
9 allalaadimist
Peajalgsed
10
pptx

Peajalgsed

muutub ise heledamaks ja põgeneb · Toiduks väiksemad kalad ja ujuvad selgroogsed · Kümme kombitsat · Ööloom, päeval varjub ja muudab pidevalt värvi http://www.youtube.com/watch?v=__XA6B41SQQ&feature= related Kalmaarid · 10 kombitsat · Silma ehitus sarnane inimsilmale · Saagi püüdmiseks kasutab samuti oma tindipauna http://www.youtube.com/watch?v=Nn-BkBcbqhA Kaheksajalad · 8 kombitsat · Halvad ujujad, head varitsejad · Toituvad merepõhjas liikuvatest loomakestest ­ Suu suunatud alla ­ Armastab end peita igale poole ja maskeerimiseks tõstab iminappadega http://www.youtube.com/watch?v=zr2koXYtCd0 kive http://www.youtube.com/watch?v=73mFCtto9e8 Allikad · http://www.youtube.com/watch?v=t-LTWFnGmeg&feature=related · Bioloogia põhikoolile II (2002) Avita · http://fi.wikipedia.org/wiki/Seepia · http://www.visualphotos

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused
15
doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

- Kannibalism ­ haug, ahven, karpkala Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest. Paljud kalad otse kudemisajal ei toitu (lõhelased, silmud), samuti katkeb toitumine lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). Röövkalade saagitabamise strateegiad: 8 · üksikjahtijad ehk varitsejad ­ haug, merikurat, koha, tõugjas; · hiilijad ­ angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ­ ahven. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad ­ tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt.

Bioloogia → Kasvatavate kalade bioloogia
46 allalaadimist
JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT
316
pdf

JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT

Kõik peavad olema valmis lõpetama operatsiooni ajaks suitsetamise, kö- himise ning leppima külma toiduga. See võib kesta tunde või isegi päevi (pikaajalise varitsuse puhul rajatakse lähedusse laager, et meeskonda va- hetada, puhata, süüa). Valvsust tuleb kõrgel hoida. Lõdvestuda võivad ainult need mehed, kellele ülem on selleks loa andnud. joonis 10.13 Reageerimine märguannetele peab olema kiire. Kõik varitsejad peavad selgesti mõistma drille oma tule tagasihoidmiseks ja tulistamiseks nii, et tappa. Relvad peavad olema valmis esimese märguande peale tulistamiseks. 132 Tule avamine Ülem peab asuma sellisel positsioonil, et tal on hea vaade tapmispiirkonnale. Kui keegi märkab vaenlast: ●● tõmbab ta sidepidamisnöörist või annab märku lähenemise suunast ja vaenlase grupi suurusest;

Sõjandus → Sõjandus
51 allalaadimist
KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

j. Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest. k. Paljud kalad otse kudemisajal ei toitu (lõhelased, silmud), samuti katkeb toitumine l. lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). m. Röövkalade saagitabamise strateegiad: · üksikjahtijad ehk varitsejad ­ haug, merikurat, koha, tõugjas; · hiilijad ­ angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ­ ahven. n. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad ­ tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad o. on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: p. haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, q

Merendus → Kalakaubandus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun