Piusa koopad Piusa koopad on inimese rajatud koopad Aastatel 1922-1976 on maa-alustest 2-3 m laiustest ja 5-6 m kõrgustest koobaskäikudest kaevandatud liivakivi klaasi valmistamiseks. Kaevandamiste käigus rajati käike u 20 km pikkuses Piusa liiv sobib tehnoloogiliseks otstarbeks ja ka värvilise klaasi valmistamiseks. Viimastel aastakümnetel on rajatud lähedusse kaks suurt liivakarjääri. Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal. Inimmõju Palumaal on põllumajanduslike alasid kokku 27,7% Soode kuivendamine- tugeva inimmõju puhul rikutakse sookooslusi, mille taastumine võtab väga kaua aega, või ei taastu üldse Metsaraie, turba kaevandamine, erinevad karjäärid Kaitsealade loomine- Kasutatud kirjandus Eesti Maastikud. Ivar Arold http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palumaa1 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1054 http://www.imelineteadus
Piusa koopad Piusa koopad on inimese rajatud koopad Aastatel 1922-1976 on maa-alustest 2-3 m laiustest ja 5-6 m kõrgustest koobaskäikudest kaevandatud liivakivi klaasi valmistamiseks. Kaevandamiste käigus rajati käike u 20 km pikkuses Piusa liiv sobib tehnoloogiliseks otstarbeks ja ka värvilise klaasi valmistamiseks. Viimastel aastakümnetel on rajatud lähedusse kaks suurt liivakarjääri. Aastal 2001 koopaid tugevdati ja avati taas turistidele, kuid suleti varinguohu tõttu uuesti 2006. aastal. Inimmõju Palumaal on põllumajanduslike alasid kokku 27,7% Soode kuivendamine- tugeva inimmõju puhul rikutakse sookooslusi, mille taastumine võtab väga kaua aega, või ei taastu üldse Metsaraie, turba kaevandamine, erinevad karjäärid Kaitsealade loomine- Kasutatud kirjandus Eesti Maastikud. Ivar Arold http://entsyklopeedia.ee/artikkel/palumaa1 https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/1054 http://www.imelineteadus
Üle 70 km2 allmaakaevanduste kohal olevast maapinnast loetakse ebastabiilseks, see tähendab, et seal võivad toimuda juhuslikult maapinna sissevaringud. Kaevanduskäikude kokkuvarisemisest põhjustatud geoloogilisi protsesse pole Eestis seni piisavalt põhjalikult uuritud, kuid on teada, et sellise varingu käigus vabaneb märkimisväärne kogus energiat. See energia võib mahajäetud kaevanduskäikudes oleva vee kaudu ,,võimenduda" ruutkilomeetreid haaravateks varinguteks. Varingute ja varinguohu tõttu on Virumaal mitukümmend km2 maad kasutuskõlbmatu. 2) toksilised jäätmed - Põlevkivi suur keskkonna ohtlikkus on tingitud ka sellest, et põlevkivi on väga ebapuhas aine. Põlevkivi maagis on keskmiselt vaid 30 - 40% põlevkivi, seetõttu tekib tema põletamisel massiliselt toksilisi jääkaineid vastavalt leeliselist tuhka ja poolkoksi. Tänu märkimisväärses koguses raskmetalle ja mürgiste orgaanilist ainete, aromaatsete süsivesinike, kantserogeensete ainete jms
eraldavad lae toestuseks jäetud liivakivist sambad. Siinse hea klaasiliiva leiukoha avastas 1920. aastal geoloog Hendrik Bekker. Heledat Sventoi lademe Gauja kihistu liivakivi hakati kaevendama 1922. aastal, tööstuslikult 1924. aastal Mõrsjamäest. Esialgu tehti seda maa- alustes käikudes ehk stollides, liiv veeti välja vagonettidega. Allmaakaevandus suleti 1966. aastal, kui koobastikust põhja pool avati karjäär, mille 1985. aasta toodang ulatus juba 28000 tonnini. Koopad suleti suure varinguohu tõttu 2006. aastal. Pärast koopaavade sulgemist ja lagede kindlustamist avati külastajatele 2008. aastal Piusa Muuseumikoobas koos väljaehitatud vaateplatvormiga. Kuus läänepoolset vanemat koobast on suhteliselt väikesed - käikude pikkus ulatub vaid mõnekümne meetrini, kõrgus valdavalt 2-3 meetrini. Raudteejaama kõrval asuvad seitsmes ja kaheksas kaevandus erinevad teistest aga väga kõrgete, kuni 10 meetriste käikude poolset.
annaabi.ee 
