nõlva mõjuvaks jõuks T (joonis 9.1). N = P cos T = P sin . Osakest hoiab paigal hõõrdejõud T = N tan, mis peab tasakaalu korral võrduma piki nõlva mõjuva nihutava jõuga T. Seega P sin = P cos tan, millest tan = tan ja = . Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma pinnase sisehõõrdenurgaga. Siit selgub ka, et nidususeta pinnase sisehõõrdenurga võib määrata mõõtes puistatud pinnase varikaldenurga. Tegelikkuses on varikaldenurk võrdne sisehõõrdenurgaga 2 täiesti kuival koheval liival. Niiskel liival tekitab kapillaarjõud teatava nidususe ja varikaldenurk on sisehõõrdenurgast suurem. 9.3.2 Maksimaalne võimalik vertikaalse nõlva kõrgus nidusas pinnases. Eeldades, et nõlv hakkab teatava kõrguse hkr puhul libisema mööda tasapinda (joonis 9
keerukuse tõttu ei ole neid siin esitatud. Enamlevinud ja ka praktikas plastses piirseisundis, tekib seal kaks parve lihkejooni. Need on Siit selgub ka, et nidususeta pinnase sisehõõrdenurga võib määrata kasutatav on Westergaardi lahend, mis vaatleb pingejaotust sellises maksimaalse peapinge suhtes nurga all 45°-/2 ja minimaalse mõõtes puistatud pinnase varikaldenurga. Tegelikkuses on varikaldenurk anisotroopses pinnases, mis horisontaalsuunas on lpmatult jäik. peapingega moodustavad nurga 45°+/2. Vundamendi all saab eraldada võrdne sisehõõrdenurgaga täiesti kuival koheval liival. Niiskel liival Lahend sõltub Poisson' tegurist. Selle lahendi puhul on pingete hajumine kolm erinevalt liikuvat tsooni, mis on eraldatud üksteisest tekitab kapillaarjõud teatava nidususe ja varikaldenurk on
1). N = P cos T = P sin . Osakest hoiab paigal hõõrdejõud T = N tan, mis peab tasakaalu korral võrduma piki nõlva mõjuva nihutava jõuga T. Seega P sin = P cos tan, millest tan = tan ja = . Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma pinnase sisehõõrdenurgaga. Siit selgub ka, et nidususeta pinnase sisehõõrdenurga võib määrata mõõtes puistatud pinnase varikaldenurga. Tegelikkuses on varikaldenurk võrdne sisehõõrdenurgaga täiesti kuival koheval liival. Niiskel liival tekitab kapillaarjõud teatava nidususe ja varikaldenurk on sisehõõrdenurgast suurem. 9.3.2 Maksimaalne võimalik vertikaalse nõlva kõrgus nidusas pinnases. Eeldades, et nõlv hakkab teatava kõrguse hkr puhul libisema mööda tasapinda (joonis 9.2), saame kirjutada libiseva ploki tasakaalu tingimuse. Ploki kaal on
annaabi.ee 
