inimesi omavahel eristavaid individuaalseid omadusi. Teaduslik uurimine: 1. Probleemi püstitamine, uurimisküsimuse sõnastamine 2. Taustinformatsiooni kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine (oletatav vastus püstitatud uurimisküsimusele) 4. Hüpoteesi kontrollimine: vaatlused, katsed, eksperimendid 5. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Muutuja: Tegur, mille mõju uuritakse 1. Sõltuv muutuja on see mida mõõdetakse (kuidas muutub vastavalt sõltumatu muutuja varieerumisele) 2. Sõltumatu muutuja see, mille mõju mõõdetakse Uurimismeetodid: · Kirjeldavad uurimused-juhtumi analüüs,vaatlus,küsitlused,testid · Korrelatiivsed uurimused - Nähtuste omavaheliste seoste uurimine - Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta ehk kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on - Positiivne korrelatsioon r= 1 - Negatiivne korrelatsioon r= -1 - Korrelatsioon puudub = 0 · Eksperiment
aga ei suuda taluda muutuseid. Kui ei oleks kuritegevust (s.t kollektiivsete tunnete intensiivsus oleks enneolematult kõrge), siis vastupanu igasugustele muutustele oleks absoluutne. Selleks, et saaks väljenduda omast ajast ees oleva idealisti individuaalsus, peab olema võimalik väljenduda ka kaasaegse ühiskonna keskmisest tasemest allpool oleva kurjategija individuaalsus. Kuritegevus hoiab vajalike muutuste jaoks teed lahti. Muutused annavad aluse individuaalsusele väljendusvabadusele, varieerumisele keskmisest, valikusuundi arenguks ning parima suuna poole kaldumiseks arvesse võttes mikro kui ka makro tasandi konteksti. Kuritegevusest arengupotentsiaaliks Kuritegevus lausa mõningal juhul valmistab niisuguseid muutusi ette ühiskonnas, kus on olemas kuriteod, on kollektiivsed tunded piisavalt elastsed võtmaks uut kuju ja kuritegu võib mõnel juhul määrata, millise vormi need tunded võtavad kuritegu on
viimasest ka Marja Kallasmaa doktoritöö (Kallasmaa 1996, 2000a; vt ka Kallasmaa 2000b), ning ajaloolise Võrumaa kohanimesid, millest Evar Saar tegi oma magistritöö (Saar 2001) ja on mitmeid teisi uurimusi (nt Päll 1998, Saar 1998, 1999, Faster, Saar 2002). Murdekontaktide uurimine on 1980ndate lõpust tõusnud üheks keskseks teemaks eesti dialektoloogias. Karl Pajusalu doktoritöö (1996) käsitleb Karksi murrakust lähtudest keele- ja murdekontaktide mõju murdekeele varieerumisele ja tasandumisele. Eesti ja eestirootsi murdekontakte on käsitlenud Evi Juhkam magistritöös (1998) ja hiljemgi (Juhkam 2000), kirderannikumurde suhteid naabermurrete ja -keeltega Piret Norvik oma magistritöös (1998) ja artiklites (1996, 2000) ning Kaja Toikka magistritöös (2000). Hiiu murrakute ja soome murrete sõnavarasuhteid jälgib Meeli Sedriku magistritöö (1994b, artiklid samast 1994a, 1995). Sedrik on jälginud ka Hiiu murrakute kontakte eestirootsi murrakutega (1999)
5 töölist panid kokku igaüks 20 toodet, 7 töölist 25 toodet töölise kohta ja 10 töölist 30 toodet töölise kohta. Leida keskmine tootlikkus. VASTUSED 10-5 14,63 kr. 10-6 12,88 kr. 10-7 26,1. 10.3 Variatsiooninäitarvud Eelmises jaotuses käsitletud keskmised on kogumite kvantitatiivsete üldistustena ühekülgsed , kuna nad kajastavad üksnes tunnuste arvväärtuste üldist taset, mitte aga nende omavahelisi erinevusi. Keskmised ei heida valgust andmete hajuvusele ehk varieerumisele. Praktikas kasutatakse paralleelselt keskmistega ka variatsiooninäitarve, mis iseloomustavad kogumi üksikliikmete kõrvalekaldumist kesktasemest. Jaotuse hajuvust saame kõige lihtsamini väljendada variatsiooniapmlituudiga. Variatsioonamplituud on rea kõige suurema ja kõige väiksema liikme arvväärtuste vahe = - =MAX(piirkond)
annaabi.ee 
