Alljärgnevalt on toodud Läänemaa põhikoolide mitmevõistlustel toimunud kõrgushüppe tulemused 2010 kui ka 2011 aastal. Võrdle poiste tulemusi mõlemal aastal. Korrasta andmed tabelisse. 1. Leia poiste keskmine tulemus mõlemal aastal (vastus ümarda sajandikeni). 2. Leia standardhälve (sajandikeni) ja variatsioonikordaja (vastus täisarvuna) 3. Leia mood. 4. Joonestage saadud tulemuste abil tulpdiagramm. 5. Leia variatsiooniulatus 2010 poisid Kõrgus (x) Sagedus (f) f*x Standardhälve ülemine osa 2010 1,00 1 1,00 0,13 1,05 1 1,05 0,10 1,15 1 1,15 0,04 1,25 1 1,25 0,01 1,30 2 2,60 0,01 2011
Sain tulemuseks sellised andmed: Põhiharidus või Keskharidus Kõrgharidus madalam Keskmine 448,17 1 227,17 951,50 Mediaan 459 1 409 667 Standardhälve 339,90 883,90 956,28 Haare e. variatsiooniulatus 882 2 070 2 420 Miinimum 21 142 0 Maksimum 903 2 212 2 420 See tabel näitab karakteristukat kogu Eesti lõikes. Kui vaadata eraldi linna ja maad, siis on andmed vastavad: Põhiharidus Linnalised asulad Keskharidus Kõrgharidus
Kvantiilid on korrastatud statistilise rea liikmed, mis jagavad rea n-ks võrdse liikmete arvuga osaks. Nt kvartiilid on 25%, 50% ja 75%. 2.2 Millised on keskmised Mahukeskmised: Aritmeetiline kekmine Harmooniline keskmine Astmekeskmine Geomeetriline keskmine Asendikeskmised: 3 / 10 Mood Mediaan Kvantiilid 2.3 Millised on variatsiooninäitarvud Variatsiooniulatus Keskmine lineaarhälve Dispersioon Standardhälve Kvartiilhälve 2.4 Mis on mood? Mood on kõige sagedamini esinev väärtus. 2.5 Mis on mediaan? Mediaan on jaotuse keskmine liige, millest mõlemale poole jääb võrdne arv elemente. Mediaan jaotab järjestatud statistilise rea kaheks. 2.6 Olukord (loengukiledelt). Millal kasutada moodi / mediaani / aritm. keskmist. mitu olukorda (nominaalskaalal, järjeskaalal, intevallskaalal)
1) Rühmitamata andmed 2) i =1 Rühmitatud andmed x 1 k 1 n x = f x , kus n = k f i , k rühmade arv, x -klassi esindaja n i =1 i i i x = x i=1 n i =1 i (keskpunkt), 43. Juhusliku suuruse hajuvuse mõõte (dispersioon, standardhälve, variatsiooniulatus, variatsioonikordaja). DispersioonDX = E( X - EX )2 Standardhälve = DX [ - sigma] Mõõtmistulemuste jaoks kasutame tähiseid s2 ja s: 1) Rühmitamata 2) Rühmitatud n 1 2 1 k 2 2 s = 2s = f ( x - x) ( xi - x) n - 1 i i Variatsi n -1 i =1 V =X - X
- keskmiste tendentside mõõtmine, - variatsoonide mõõtmine. Keskmiste mõõtmisel kasutatakse erinevaid keskmisi iseloomustavaid näitarve: - mood . Kõige sagedamini esinev väärtus - mediaan . Väärtus, millest allapoole ja ülespoole jääb 50% protsenti kõigist väärtustest. - Aritmeetiline keskmine. Arvutatakse kõiki väärtusi liites ja jagades vaatluste arvuga. Variatsioonide mõõtmisel kasutatakse 4 näitajat: - Variatsiooniulatus on statistilise rea suurima ja väiksema summa vahe. - Dispersioon on põhinäitaja, mis iseloomustab üksikväärtuste hajumist keskmise ümber.. - Standardhälve, (ruutjuur dispersioonist). - Variatsioonitegur iseloomustab andmete suhtelist hajuvist ja seda arvutatakse standardhälbe suhtena aritmeetilisse keskmisse. Korrelatsioon ja regressioonanalüüs Korrelatsioonanalüüsiga tehakse kindlaks seoste rangus ja suund. Regressioonanalüüsiga seose kuju.
annaabi.ee 
