Vajalik eelpinge rihmas A-rihma ristlõike pindala F k= k- kasulik pinge rihmas A Tsentrifugaaljõust põhjustatud pinge ts = Iv 2 J-rihmamaterjali tihedus Max pinge leiab aset kohas, kus rihma vedav haru jookseb väiksemale rattale. Seda väärtust võetakse arvesse rihma tugevuskontrollil 63. Hõõrdeülekanded. Variaatorid. Jagunevad püsiva ja muunduva ülekandearvuga ülekandeiks (variaatorid) Eelised: lihtne konstruktsioon, hõlbus koostamine ja hooldamine, müratu töö, võimalus tema erinevaid , astmeteta muudetava ülekandearvuga variaatorskeeme. Puudused: laagrite ja võllide suur koormus, suured kohalikud pinged hõõrderatastes, suur elastne libisemine- madal kasutegur. Muudetava ehk varieeritava ülekandearvuga ülekannet nim variaatoriks. Hõõrdevariaatorid ja rihmvariaatorid. 64. Kettülekanded
ratas.z on ketiratta hammaste arv. 40.Kettülekande keti liikumise kiirused(selgitage skeemi abil). 41.Mis on reduktor? Reduktor on mehhanism pöörlemiaskiiruse vähendamiseks .Olenevalt ülekande tüübist on reduktorid: silinder-, koonus-, tigu-, planetaar-, kombineeritud reduktorid. 42.Mis on kiiruste kast?Töötamise põhimõte. Kiiruste kast võimaldab veetava võlli kiirust astmeliselt muuta. 43.Mis on variaator? Skeem ja töötamise põhimõte. Variaatorid võimaldavad ülekandearvu ja seega ka veetava võlli kiirust teatavais piires sujuvalt muuta. 44.Mis on võll ja mis on telg?Võllide liigitus. Võllid ja teljed on masinate pöörlevate osade kandjaks.Võllid kannavad üle väändemomenti ja võivad olla koormatud ka paindemomendiga.Võllide liigitus:1.Sirgvõllid a)astmeteta,b)astmelised,c)täisvõllid,d)õõnesvõllid.2.Väntvõllid.3.Paindvõllid.Telj ed võivad olla kas pörlevad või mittepöörlevad,kuid kindlasti ei kanna üle
: p=E/d1 kus E rihma materjali radiaaljõud Fr2 on võrdsed: Fr1=Fr2= Ft2 tan , kus on keerme profiilinurk teo elastsusmoodul, rihma paksus. Maksimaalne summaarne pinge leiab aset kohas, telgtasandis. kus rihma vedav haru jookseb väiksemale rattale: max=1+p+ts 61. Rihmülekanded. Üldiseloomustus. Jõud ja pinged rihmas. Rihmülekannete 62. Hõõrdeülekanded. Variaatorid. arvutus. Hõõrdeülekannete töös kasutatakse hõõrdejõudu, mis tekitatakse kahe sileda Rihmülekanne koosneb vedavast ja veetavast veetav rihmrattas (veetavatest) hõõrdratta (vedava ja veetava) omavahelise kokkusurumisega. Hõõrdeülekanded on rihmarattast, neid ühendavast rihmast, rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. kas püsiva või muudetava ülekandesuhtega
funktsioonina ajast, pöördenurgast või mõnest muust parameetrist. Mehhanismide klassifikatsioon: a) ülekannefunktsiooni kuju järgi: - pideva ülekandefunktsiooniga, - muutuva ülekandefunktsiooniga: - mittereguleeritava (siinuse, tangensi) ülekandefunktsiooniga, - reguleeritava ülekandefunktsiooniga: - astmelise reguleerimisega (käigukastid), - sujuva reguleerimisega (variaatorid). b) liikumise teisendamise kuju järgi: - pöörlev liikumine pöörlevaks liikumiseks: - reduktorid sisend väljund , - multiplikaatorid sisend väljund , - sidurid sisend väljund . - pöörlev liikumine translatoorseks liikumiseks, - translatoorne liikumine pöörlevaks liikumiseks, - translatoorne liikumine translatoorseks liikumiseks. Mehhanismide põhitüübid:
piiritus, rasvhapped. 67 5. PAAGUTATUD FRIKTSIOONMATERJALID (PFM) Paagutatud friksioonmaterjalid (PFM) on pulbertehnoloogia teel saadud friktsioonmaterjalid, mida kasutatakse pöördemomenti ülekandvates mehhanismides. PFM kasutatakse piduriklotside, siduri- ja kaitsemuhvide jne valmistamiseks ja frikt- sioonülekannetes, kus ju ülekandmiseks kasutatakse hrdejudu (variaatorid, hrdsidurid jne). PFM kasutatakse autodes, lennukites, raudtee ja trammivagunites, teede- ja ehitusmasinates, metallilikepinkides, pressides jne. Kaasaja mehhanismides ja masinates pidurdatakse kiirustelt kuni 100 m/s koormustega kuni 3,5 MPa. Pidurdamisel peab materjal lühikese aja jooksul hrdesl- mes muutma suure hulga mehaanilist energiat (70-80%) soojusenergiaks säilitades seejuures friktsioonomadused ja töövime järgmisteks korduvateks pidurdamisteks.