Kasutatud ka haudunud varbavahede ravimisel. · Kassikäpp - Taime maapealseid osi on kasutatud rahvameditsiinis maopõletike ja kõhulahtisuse raviks, ka köhavastase tee koostises. Kompressina aitab ka paisete vastu. Taim sobib hästi iluaedadesse: kiviktaimlasse ja kattetaimena kuivadele kohtadele. Dekoratiivsed on nii õisikud kui valgeviltjad lehed ja viljatutid pärast õitsemist. · Nõmmtarn · Mets-vareskold - Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. (III kaitsekategooria) · Võnk-kastevars · Lamba-aruhein - Sobib kuivadele karjamaadele, kus on söödaks lammastele. Söödaväärtuselt hea, kuid suuremad kariloomad teda eriti ei söö. Narmasjuurestikust toodetakse kiudu tehniliseks otstarbeks: polsterdamiseks, pakkimismaterjaliks, tooraineks paberi, mattide, köite, takkude ja pintslite valmistamisel. SÖÖGISEENTE KESKMISED VARUD (Keppart, 2006)
Mets-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim. Ta kasvab kuivades männi- ja segametsades igihalja püsikuna. Vars roomav, enamasti maasisene, kuni 1 m pikk. Lapikud varreharud harunevad korduvalt, moodustades hõreda lehviku või lehtri. Soomusjad lehed asetsevad nelja reana, kaks rida neist väiksemad ja kaks suuremad. Eospead asuvad mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Eoslehed munajad, servast peenehambulised. Taim kannab eoseid juulis ja augustis. Mets-vareskolla eostest valmistatakse pulbrit haavade raviks. Mets-vareskold on Eestis III kaitsekategooria all, tema korjamine on keelatud. Nõmm-vareskold (Diphasiastrum tristachyum, varem Lycopodium tristachyum) Nõmm-vareskold on kollaliste sugukonda kuuluv taim. Ta kasvab nõmmedel igihalja püsikuna. Vars roomav, enamasti maasisene, kuni 1 m pikk. Soomusjad lehed asetsevad nelja reana, kaks rida neist väiksemad ja kaks suuremad. Eospead asuvad mitmekaupa varretaolise kandja tipus
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
annaabi.ee 
