tähelepanu "reaalmaailmast" kõrvale. B) Pean tunnistama, et ma ei saa hästi aru Ingleharti ja Welzeli kaardist. Seepärast ei oska ma ka neid ka omavahel võrrelda. 5. Kultuuri on võimalik siiski kritiseerida vaid omaenese kultuurilise taustaga. Me ei saa lahti öelda oma minevikust. Raskuseks ongi see, et püüame iga kultuurivormi mahutada hinnata oma kogemuste põhjal, niisiis võtame võrdluseks varesemad teadmised kultuurist. Kuid hinnates teist kultuuri peame arvestama, et ka alustalad ja sihid ei ole samad meie kultuuriruumis olevate talade ja sihtidega. Adekvaatse hinnangu saaks anda vaid keegi kultuuriväline, kuid sellist inimest ei ole. Lähim variant oleks ehk Jumal (mitte kristlik, vaid "üleüldse") või Mowgli laadne isik. Kuid viimane on siiski samuti kasvanud üles koos loomadega, kelle tavasid ja omavahelisi suhteid saab ka käsitleda kultuurina,
GHIBERTI (1378-1455) osales Firenze toomkiriku pronksukse tegemise konkursil. Sõelale jäid Brunelleschi (kavand huvitavam) ja Ghiberti (kavand paremini ruumi komponeeritud, elegantsem). Uks koosnes erinevatest tahvlitest, mida ta teostas 12 aastat. Seejärel telliti talt ka bapisteeriumi pronksuksed e. paradiisiuksed. Need olid 10 plaati, mis kujutasid Vana Testamendi stseene. DONATELLO (1386-1466) oli realist, kohati naturalist. Oli äärmiselt jõuline. Varesemad tööd olid Firenze toomkiriku ja Or San Michele kiriku nissides olevad kujud (Püha Jüri). Populaarseim töö on Taaveti pronksfiguur, mis oli mõeldud Medicite lossi õuele. See oli revolutsiooniline, kuna kujutas noort poissi, mis oli vaadeldav igast küljest. On teinud ka lauljate tribüüni Firenze toomkiriku jaoks. 1443 kutsuti Padovasse, kus valmis kuulsaim töö Gattamelata, mis oli pronksist ratsafiguur ja see oli esimene ratsafiguur pärast antiiki.
Arheoloogia sealt edasi püüab kirjeldada pikki arengu tendentse, mitte enam mingeid üksikuid tsivilisatsioone. 1970 tungis seeag chiefdom arheoloogiasse. Üks olulisemaid, kes seda sinna istutas siiani elav Renfrew?. Tema vaidles vastu seni küllalt levinud migratsiooni teooriatele ja sellest tulenevalt ka seisukohtadele, mille järgi euroopa raua- ja pronksi aegne areng idapoolsetest impulssidest mõjutatud. Väitis, et pigem arenes kohapeal. Põhines süsiniku hinnangutele st euroopa omad varesemad (Stonehenge) kui sarnased idapoolsed muistised. Püramiidid siis sama vanad kui Euroopa omad. Seega siis pidi Euroopas olema samal ajal ühiskond, mis sellised asju lõi, seeaga arvestatav koostöö, seega siis Euroopas ka chiefdom. Probleem see, et pole ju pealikku(templid on aga chiefdomi pole) seega leidis et võivad jaguneda kaheks e siis individualiseeriv chiefdom-selline mis põhineb eraviisilisetle hierarhiatel e varanduslikel
annaabi.ee 
