Johannes Vares Barbarus Johannes VaresBarbarus Sündis 12.detseber 1890 Viljandimaal Suri 26. November 1946 Tallinnas Ta oli Eesti luuletaja, günekoloog ja EKP( Eesti Konstitutsiooniline Partei) liige aastast 1940. Haridus Viljandi kihelkonnakoolis. Pärnu gümnaasiumis aatatel 1904 1910 omandas ta keskhariduse. Peale seda õppis meditsiini Kiievi ülikoolis aastatel 19101914. Töö Peale oma õpingute lõpetamist alustas ta tööd ta Esimeses maailmasõjas rindearst, aastatel 19201939. Jätkas arstina töötamist ka Vabadussõja ajal. Luule 1918. aastal avaldas Vares oma esimese luulekogu "Fata Morgana". Järgmisel aastal abiellus ta Emilie Roodega ning ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks" Kirjanik ja poliitik Maailmasõdadevahelise Eesti Vabariigi ajal kujunes...
Magnus Lehiste Eesti kaotas omariikluse pärast MoltovRibbentropi pakti sõlmimist Saksamaa ja Venemaa vahel. Venemaa nõudis Eestilt sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks kirjutas Eesti kartuses baasidelepingule alla. 17.juunil 1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti. Peale Eesti okupeerimist korraldas Moskva Eestis töörahva revolutsiooni ning valitsuse eesotsa pandi J. VaresBarbarus. Lisaks kõigele likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei, kohtuasutused ning kehtestati NSVL'i konstitutsioon ja seadused. Kuigi lubatud oli, et Eesti iseseisvus ning riigikord jäävad püsima, kuulutati välja 6. august Eest Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Eestlased olid nõus okupatsiooniga, kuna nad lootsid saada paremale elule ning kartsid tehtud ähvardusi sõja kohta. Eesti rahval puudusid valikuvõimalused, võim ning neil tuli täita käske, mis anti Moskvast.
Ø Selle järgi asutab N.Liit nende riikide territooriumil sõjalised baasid. 1940. aasta 16.06. esitab N.Liit Eestile ultimaatiumi, süüdistades Eestit "N.Liidule vaenulikus poliitikas " ja nõuab Eesti territooriumi okupeerimist. Ultimaatumit pole riigi sõjalise nõrkuse tõttu võimalik tagasi lükata. N.Liidu väed marsivad Eestisse. Vabariigi president sunnitakse nimetama uue, okupatsioonivõimude poolt ettekirjutatud koossisuga valitsuse Johannes VaresBarbarus peaministrina. Eesti Vabariik on lakanud olemast tegelikult suveräänne riik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis juhtus 1940. aastal? Ø Esimesele maailmasõjale järgnenud aastate soodsas
Kuna Eesti jäi MRPst lähtudes NSVLiidu mõjusfääri, siis kisti ka meie kodumaa Teise maailmasõtta. Teise maailmasõja lõpuks loetakse Euroopas 8.maid 1945, mil kapituleeris Jaapan. Millised valikud olid eestlastel Teises maailmasõjas? Üks väikene osa eestlastest langetas valiku nõukogude kommunistidega koostöö kasuks. Neid nimetatakse Juunikommunistideks ( nt: Johannes VaresBarbarus, Hans Kruus, J.Semple), tegu oli eestlastega kes pooldasid kommunismi ning aitasid kaasa okupeeritud Eestis (17.juuni 1940) Moskval läbi viia Juunipööret. Millest võisid Juunikommunistid oma valikut langetades lähtuda? Nähtavasti oli Juunikommunistide näol tegu kommunismi pooldavate inimestega, kes tõenäoliselt leidsid Juunipöördes võimalust eneseteostuseks. Ei saa unustada tõsiasja, et 1940
valitsust. Ülesandeks sai ka Moskva poolt esitatud ultimaatumi toetamine. 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi. Nõuti Uluotsa valitsuse väljavahetamist, samuti võeti üle tähtsamad riigiasutused. Samal päeval kirjutas Konstantin Päts alla valitsusevahetuse nõudele uue valitsuse etteotsa määrati Johannes VaresBarbarus. Riigikogu saadeti laiali ning kuulutati uued Riigivolikogu valimised. Nende korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit. Riigivolikogu valimised toimusid 14.15. juulil neid võib pidada ebademokraatlikeks, kuna üles seati ainult 1 kandidaat, valijaid hirmutati ja tulemusi võltsiti. 21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV) ja paluti selle vastuvõtmist Nõukogude liitu. 6. augustil 1940
oli saada Baltiriigid enda alla ja järgmise sammu tegi Venemaa 1940. aasta juunis, nõudes valitsuse väljavahetust ja uute Punaarmee baaside loomist. Kuna väiksemad riigid ei tahtnud sõda alustada siis pidid Eesti, Läti, Leedu sellega leppima. Punaamee okupeeris Eesti 17.juunil 1940 (Läti 15.juuni1940.a.). Mõne päeva pärast toimus Eestis Venemaa poolt korraldatud ,,töörahva revolutsioon", selle etteotsa sai kuulus ,,rahvavalitsus" ( ja selle etteotsa määrati J.VaresBarbarus). Johannes VaresBarbarus kinnitas, et Eesti riigikord ja iseseisvus jääb püsima, kuid läks sootuks teisiti. Riigivolikogu kuulutas välja Eesti Nõukogude Sotialistliku Vabariigi 6.augustil 1940. aastal võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu kooseisu. Eesti okupeeriti aastal 1940. Venemaa alla Nõukogude Okupatsioonireziim Hävitati Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused, Eestis hakkas nüüd kehtima vene seadused ja põhikiri
· rahvakogunemised ja meeleavaldused keelati · kodanikud pidid loovutama relvad Eestisse saabus NSVL esindaja A. Zdanov. Tema korralduseks oli korraldada meeleavaldus valitsuse muutmiseks. Meeleavaldus toimus 21.06.1940 Tallinnas, osalesid seal mõningad vabrikute töölised, Petserimaalt kohale toodud vene rahvusest inimesed, NSVL sissetoodud inimesed, kes tegelesid baaside ehitamistega. Seda meeleavaldust turvasid NSVL soomusautod. J. VaresBarbarus sai uue valitsuse juhiks. Ta polnud veel kommunistliku partei liige. Algas senise võimustruktuuri muutmine (Juuni pööre). Inimesi, kes selles osalesid nimetatakse juuni kommunistideks. Olemasolev RK saadeti laiali, kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Suurt valikut polnud: ETRL. Teised kõrvaldati. Oli vaid üks kanditaat. Valijaid hirmutati. Toimus ka häälte võltsimine. Saadi kokku 80 liikmeline Riigivolikogu. 21.07.1940 võtsid vastu otsuse, et
annaabi.ee 
