Unustamise põhjused: 1)Tähelepanu puudumine- katse demonstreeris, et on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta. 2)Kordamise mõju- informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda piisavalt palju kohe ei korrata. Selline olukord tekib näiteks siis, kui teil on vaja meelde jätta mingi võõras nimi, aastaarv või telefoninumber. Juhul, kui jõuate seda piisavalt korrata, või veel parem, luua mingi mõtestatud seose mälus varemoleva informatsiooniga, siis on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lhimälus. 3) interferents e. vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter+ferîre tähendab "surnuks lööma"). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents)
1)Tähelepanu puudumine- katse demonstreeris, et on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta. 2)Kordamise mõju- informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda piisavalt palju kohe ei korrata. Selline olukord tekib näiteks siis, kui teil on vaja meelde jätta mingi võõras nimi, aastaarv või telefoninumber. Juhul, kui jõuate seda piisavalt korrata, või veel parem, luua mingi mõtestatud seose mälus varemoleva informatsiooniga, siis on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lűhimälus. 3) interferents e. vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter+ferîre tähendab “surnuks lööma”). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). Seega erineval ajal ja
kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta ega detailidele tähelepanu pöörata. Kordamise puudumine- informatsioon kaob mälust seetõttu, et teda piisavalt palju kohe ei korrata. Selline olukord tekib näiteks siis, kui teil on vaja meelde jätta mingi võõras nimi, aastaarv või telefoninumber. Juhul, kui jõuate seda piisavalt korrata, või veel parem, luua mingi mõtestatud seose mälus varemoleva informatsiooniga, siis on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset eelkõige lűhimälus. Interferents e. vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter+ferîre tähendab “surnuks lööma”). Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents)
annaabi.ee 
