kreekapärased, kuid paljus võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest. Hellenistliku Egiptuse kuningad hakkasid oma alluvatelt nõudma, et neid sealse muistse tava kohaselt jumalana austataks. Oluliselt muutus ka sõjaväekorraldus. Sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Enamasti palgati kreeklasi ja makedoonlasi, sest Aasia elanikke hellenistlikud valitsejad ei usaldanud. Palgaväe kasutamisega kasvas sõjaväe professionaalsus. Varemates kreeklaste vägedes oli suur tähtsus jalaväel, nüüd aga tõusis jalameestest faalanksi kõrval ka ratsaväe tähtsus. Idamaade eeskujul hakati kasutama ka sõjaelevante. Linnade vallutamise jaoks oli vaja arendada sõjatehnikat, näiteks ehitati kiviheitemasinaid ja piiramistorne. Täiustusid ka sõjalaevad: need olid nüüd suuremad ja kiiemad. Hellenistlikud linnad Idamaadele rännanud kreeklased asusid sageli sealsetesse vanadesse linnadesse, kuid rajasid tihti ka uusi asulaid
Näiteks vaesetes peredes oleks tahvli või e- lugeri omandamine raskem, sest need maksavad palju. Ja kui kool peaks tahvli ostma, siis läheks see aastate jooksul koolile väga palju maksma. Kui tahvliga midagi juhtub või katki läheb siis selle parandamine läheb arvatavasti palju maksma, parandamisega võib palju aega minna ja sellel ajal ei saa õpilane midagi õppida. Kui õpilane tahvli kaotab läheb ka see palju maksma, sest peab uue ostma. Kui õpilastel oleks e-luger või tahvel juba varemates klassides kasutuses on ka suur võimalus, et tulevikus on neil halb käekiri ja oskaks teiste käekirja väga halvalt lugeda. Kui sellel oli palju kasutamis võimalusi, siis on ka mõned halvad asjad nagu aku tühjaks saamine, e-õpikutele ei pääse ligi, sest neti ühendus on halb või puudub (kui just e-õpik pole tahvlisse tõmmatud) ja muid tehnilisi probleeme. See võib ka õppetööd segada, sest õpilased saavad ka selle tõttu tahvlis tunni
mõju ei tunneta, tegelesid mõlemad tantsimisega, kus muusika on kohustuslik element. Seega peavad nad küll treenimisel muusikat kuulama, kuigi selle mõju nad oma treeningule ei tunne. 22 62 inimest ei kuula treenimisel üldse muusikat. Neist 29 ei tee trenni ning seega ei tea, kas muusika nende treeningut mõjutaks. Varemates tabelites on aga neid, kes spordiga ei tegele 30. See on tingitud sellest, et üks vastanu teadis varasemast kogemusest, et muusika mõjutab sportlikku sooritust, kuid praegu ta enam trenni ei tee. Seetõttu tekkis ka erinevus andmetes. Ülejäänud 7 inimest, kes muusikat treenimisel ei kuula, kuid tunnetavad siiski selle positiivset mõju, ei kuula treenimisel muusikat põhiliselt ühel põhjusel: neil ei ole võimalik treenimisel muusikat kuulata
annaabi.ee 
