........................ 12 3.Kasutaud allikad..................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Ma valisin oma õpimapi teemaks just kasvatuse liigid kuna sovisin aimu saada millised on meie ühiskonnas valdavad kasvatusmeetodid ning abinõud. Kui aastaid tagasi kasutasid perekonnad prääniku asemel piitsa, siis nüüd on tegelikult asjad muutunud üha leebemaks. Loomulikes oludes algab kasvatus perekonnas, kus kasvatajaina esinevad vanemad, varemail eluaastail peamiselt ema. Kuna mõjud, mis saadud lapsena, jäävad püsima kõige tugevamaina, siis on tähtis, et kasvatus oleks seatud õigele alusele juba perekonnas lapse kõige varasemas eas. Seega esitab kasvatus oma esimesed ning suuremad nõuded emale. Kodus ema hoole all algab lapse kõlbeline arenemine, ta õpib tundma õiglust, ausust, armastust ning kohusetunnet. Õdede, vendade keskel kasvades, juurdub temas see solidariteedi tunne,
vastaste hulka kuulusid Schiller, Goethe ja Hegel. Unitaarlased rõhutasid esijoones kummagi eepose ühtsuse ja kunstilise terviklikkuse momente, seletades vasturääkivusi hilisemate vahelisandite ja moonutustega. Nn. ühtsusteooria looja G. W. Nitzschi vaatekoht polnud õieti uus, vaid taastas mõneski suhtes ainult endise traditsioonilise kujutluse Homerosest. Mitmes oma teoses, mis ilmusid aastail 1830-1860, osutas Nitzsch eeskätt sellele, et kreeklastel oli kiri tuntud palju varemail aegadel, kui seda arvab Wolf ja et teade Homerose poeemide üleskirjutamisest Peisistratose ajal on õieti hilisema aja kreeka teadlaste oletus. Ühtlasi näitas ta, et on aluseta Wolfi väide, nagu oleks suure luuleteose loomiseks tarvilik kasutada kirja. Teisest küljest märkis Nitzsch, et vasturääkivusi üksikosade vahel esineb ka teostes, mis kaheldamatult kuuluvad ühele autorile. Homerosel on
EL-i praktika on olnud integratsiooni soosiv ja seda ka seadusandluse sõnastuses. Selle tulemusel on viimaste aastate vastuvõetud EL-i õigusakte palju kergem ühildada liikmesriikide siseriiklikesse seadusandlustesse, kui seda on 1960-ndate ja 1970-ndate aastate aegu vastu võetud õigusaktide puhul. Siit tuleneb ka soovitus EL-i liikmesriikidele: harmoniseerimisel tuleks kasutada sekundaarseid õigusakte ja neis kasutatavaid termineid ning samas hoiduda varemail aegadel välja antud asutamislepingute ja nende terminoloogiate mõõduvõtust. EL-i seadusandlusega kohanemine on kõigile EL-iga ühinenud riikidele valuline protsess. See eeldab võõraste õigusloomemudelite ja võõraste keelte omaks võttu. EL-i õigusaktid osutuvad liikmeiks pürgivaile riikidele sageli kasuistlikeks ja süsteemilt tundmatuiks. Ka on selliste õigusaktide sisu seletamine tihti keeruline rohkete muudatuste ja tõlgendust muutva õiguspraktika tõttu
annaabi.ee 
