(Vena/Arteria lumbales exterior); Süvareieveen; Reiearter( Arteria femoralis); Reieveen(Vena femoralis); Väike alajäseme nahaveen (Vena saphena parva) Õndlaarter (Arteria politea);Õndlaven(Vena poplitea); Eesmine sääreluuarter (Arteria tibialis anterior); Tagumine sääreluuarter (Arteria tibialis posterior); Pindluuarter (Arteria peronea e fibularis); Eesmine ja tagumine sääreluuveen (Vena tibialis anterior/posterior); Jalalaba dorsaalveenikaar ja varbaveenid.(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames: Süda on vereringe liikumapanev jõud, mida ümbritseb hõõrdumist vähendav kahelestmeline südamepaun. Südame vasakust vatsakesest (ventriculus sinister) voolab veri suurde vereringesse, aorti ja selle harudesse, varustades kudesid, naaseb veri ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu paremasse kotta (atrium dextrum), siis paremast vatsakesest (ventriculus dextrum) väikesesse vereringesse--kopsutüvesse. Kopsukapillaarides saab veri
külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 29 124) Alajäseme veenid Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid, külgmised ja keskmised tallaveenid, tagumised ja eesmised sääreluuveenid, õndlaveen, süva reieveen, reie keskmine ümbritsev veen, reie külgmine ümbritsev veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen
eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 58 111) Alajäseme veenid? Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid, külgmised ja keskmised tallaveenid, tagumised ja eesmised sääreluuveenid, õndlaveen, süva reieveen, reie keskmine ümbritsev veen, reie külgmine ümbritsev veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen
eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, jalaseljaarter, kaararter, keskmine ja külgmine tallaarter, selgmised ja taldmised pöiaarterid, iga varvas saab 4 varbaarterit, pealt kaks ja alt kaks. 58 111) Alajäseme veenid? Süvadveenid: alajäseme süvade veenide seinad on nõrgad ja veri liigub seal aeglaselt. Süvad veenid on paarilised, mis kulgevad samanimeliste arteritega: varbaveenid, külgmised ja keskmised tallaveenid, tagumised ja eesmised sääreluuveenid, õndlaveen, süva reieveen, reie keskmine ümbritsev veen, reie külgmine ümbritsev veen, reieveen, välimine niudeveen, alumine õõnesveen Pindmised veenid: Pindmiste veenidega on inimesel tavaliselt kõige rohkem probleeme. Alajäseme nahaveen (inimese kõige suurem ja pikem nahaveen), väike ja suur alajäseme nahaveen, õndlaveen, reieveen
annaabi.ee 
