tule tagasi. tagasi ei saa, sest aeg ei peatu. Silmaline silmalise peale, kuni ring Meelde jäi, sest on leitud väga 26 ümber, päev päeva järele, kuni õige võrdlus elu aasta täis; ring ringi järele, kuni kirjeldamiseks. kanna käänamine tuleb, mis suka koguni kõveraks teeb, aasta aasta järele, kuni ükskord su elu koguni teise roopasse keerab; uued ringid kuni varbani, kus vardad välja võetakse, uued aastad, kuni nad kord su üle puusärgi kaane kinni löövad. Sinu silmi varjab vaesus, nende Meelde jäi, sest ükskõik kui oma rikkus- ühesuguse vaesed või rikkad oleme, varjumetsa tagused olete lõppude lõpuks oleme kõik mõlemad, ollakse mõlemal pool. ikkagi inimesed. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) masendav 2) mõtlema panev 3) ebaõiglane 4) sisukas 4
edasiliikumise kõnni ajal. Eestvaates tuleb hinnata veel puusa liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), põlve liigutusi (rotatsioon, abduktsioon ja adduktsioon), hüppeliigest ja labajalga (varvas välja- varvas sisse ulatust, hüppeliigese dorsaal-, plantaarfleksiooni, supinatsiooni ning pronatsiooni). Tähele tuleb panna ka esineda võivat X- või O- jalgsust ning labajalgade asendit kõnnitsükli ajal. Normaalne labajala nurk (foot angle) kanna keskosast teise varbani on 5-18º (joonis 3). Eestvaates on parim jälgida keharaskuse kandmise faasi tugijalal, abduktsioon- või koonusliikumist (circumduction) hoojalal, võimalikku jalalihaste atroofiat, eriti reie eesosas ning kas toepinna laius on normaalne. Joonis 3. Labajala nurk kanna keskosast II varbani Kõnni hindamine külgvaates Külgvaates saab kõnni ajal jälgida rindkere ja õlaliigese rotatsiooni ning käte retsiprookset (vastastikust) liikumist, lülisamba asendit (sh
neurogliiarakkudest. Närvikude võib olla sõltuvalt asukohast ja funktsioonist väga mitmekesine. Närvirakk on eristunud just närviimpulsside edasikandmiseks. Neuron koosneb tavaliselt kehast (sooma) ja jätketest. Jätked jaotuvad dendriitideks ja aksoniteks. Dendriit on jätke, mis juhib närviimpulsi neuroni kehasse, akson on jätke, mis juhib impulsi rakukehast edasi. Aksonid võivad olla väga pikad, ulatudes näiteks seljaajust varbani. Närvirakkude tuumaga osad asuvad, kas kesknärvisüsteemi hallaines või erilistes närvisõlmedes. Väljaspool seda kulgevad neuronite jätked (dendriidid ja aksonid), närvikiud, mis on reeglina kimpudes ja moodustavad närve. 15 Neurogliiarakud moodustavad neurogliia ehk närviturva. Neid nimetatakse ka närvitoendirakkudeks
·Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast perikaarüoniste soomast(d= 4...200m)ja jätketest. ·Teiste närvirakkude ja efektor elunditega on nad ühendatud jätkete abil. Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-ja multipolaarseid närvirakke. ·Viimati nimetatutel on palju lühikesi jätkeid- dendriite-ning üks pikk jätke-neuriite akson, mida ühes katetega nimetatakse närvikiududeks. Pikemad võivad ulatuda seljaajust varbani, olles seega üle meetri pikad, paksus on aga ainult 0,1...2,0 m. ·Omavahel ühendavad närvirakke sünapsid. AKSONAALNE TRANSPORT ·Neuroni kogu tsütoplasma on pidevas liikumises. Neuroni jätketes toimub liikumine mõlemas suunas: terminaalidesse (anterograadselt) ja tagasi(retrograadselt). ·Ühest paigast teise kandub nii rakuorganelle kui ka mitmesuguseid aineid. Eriti oluline on see neuroni nende osade jaoks, kus vastavaid organelle ei moodustu või teatud aineid ei sünteesita.
annaabi.ee 
