vanemad teineteisest geneetiliselt erinevad. · mõjutab tulemust lähtetõu(gude) homosügootsus, mis saavutatakse sihikindla puhasaretusega. · Mõlemad aspektid suurendavad tõenäosust, et ristandjärglastel oleksid enamustest lookustest heterosügootses seisundis. · Ristandjärglastel on tugevam tervis, suurem vastupanuvõime haigustele, eluvõime ja kasvukiirus, parem sigivus. Need avalduvad varavalmivuses ja nimetatakse heteroosiks 64. tarbe- ja vahelduv ristamine · tarberistamine - Eesmärk on tarbeloomade, tavaliselt nuumaloomade tootmine. · Püütakse selgitada, milline sobib ema- ja milline isatõuks. · Selleks tuleb läbi viia retsiprookne ristamine, kus ühes katses pärinevad emad ühest ja isad teisest tõust, · teises katses vastupidi. · Tarberistamine võib olla: 1) lihtne,
Olulisi erinevusi on ka sigimistsüklis. Ulukitel on enamasti sesoonne (sigivad teatud kindlal aastaajal) sigimistsükkel. Koduloomadest on see säilinud lammastel, hobustel ja karusloomadel. Looduslik mehhanism avaldub paremini karusloomadel, kus tiinuse kestvus on labiilne. On võimalik lootelise arengu peatumine teatud perioodiks, mil keskkonna tingimused ei ole soodsad ja tingimuste paranedes areng jätkub (näit. naarits). Erinevus on varavalmivuses. Tänu keskkonnatingimuste paranemisele on oluliselt suurenenud koduloomade kasvukiirus, mistõttu saabub varem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. 4 VEISEKASVATUS 1.2. VEISTE ULUKEELLASED Veiste asend zooloogilises süsteemis. Klass: imetajad Selts: sõralised Alamselts: mäletsejalised Sugukond: veislased (Bovidae) 1
fenotüübiline väärtus ületab märgatavalt oma vanemate (või tõu) keskmist fenotüübilist väärtust. Ristamisel suureneb järglaste heterogeensus, mis on seda suurem, mida enam vanemad teineteisest geneetiliselt erinevad. Ristandjärglastel on tähendatud suuremat varieeruvust, kuid peamine on, et neil on tugevam tervis, suurem vastupanuvõime haigustele, eluvõime ja kasvukiirus ning parem sigivus. Need avalduvad varavalmivuses ja nimetatakse heteroosiks. Heteroos põhineb: 30 KALAKASVATUSE ERIALA 1. lookuste ja geenipaaride heterosügootne seisund tagab looma valmisoleku paremini kohaneda keskkonna tingimustega ja efektiivsemalt kasutada sööda toitaineid, sest neil on kiirem ainevahetus 2. varem homosüügootses seisundis olnud retsessiivsed geenid satuvad heterosügootsesse ning nende toime lakkab.
annaabi.ee 
