Tähelepanuväärsemaks esindajaks Augustinus, kes õpetab inimese pärispatusust ja tahtevabaduse puudumist väljaspool Jumala armu. Patristilisele perioodile järgneb skolastiline periood, mil hakati õppima koolides (doom- ja õukonnakoolides). Kõiki küsimusi vaadatakse ratsionaalselt ning argumenteerides. Kriitiliselt vaadeldake pärimustes edasi antud teadmisi. 12. saj rajatakse esimesed ülikoolid, kus hakatakse õpetama ka filosoofiat. Jaguneb: varaskolastika (skolastilise meetodi rajamine), kõrgskolastika (rajaneb Aristotelese käsitlusel). Descartes väidab, et mõistuse kasutamisel tuleb vältida eelarvamusi ja tõesena tunnustada üksnes seda, mis on selgesti ja arusaadavalt tunnetatav. Keerulistele probleemidele tuleks läheneda osadeks jaotutena, minnes lihtsamatelt objektidelt aste-astmelt keerulisemate juurde. Eesmärk on jõuda 'lihtsate loomuste' juurde, mis peavad olema vahetult mõistetavad. Descartes'i lähtepunktiks on aga
Ta ütles, et tõeline religioon on tõeline filosoofia, kuid samuti vastupidi. Scotuse tähtsaim töö on De divisione naturae (Looduse jaotusest). Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Jumal on kõigi asjade algus ja lõppeesmärk. Jumala olemus on inimestele ja isegi inglitele tundmatu. Piiblit tuleb mõista allegooriliselt. Lähtudes Platonist, väitis ta, et üldine on oma olemuselt varasem kui üksik. 15 (L6) SKOLASTIKA Varaskolastika u aastani 1200 (nt Eriugena). Kõrgskolastika XIII-XIV saj, (nt Aquino Thomas) Hilisskolastika alates XV saj. Ülikoolis oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vaba kunsti: trivium: retoorika, grammatika ja dialektika; quadrivium: geomeetria, aritmeetika, muusika ja astronoomia. Peale neid võis õppida kas arsti-, usu- või õigusteaduskonnas. Õpetati loegute ja dispuutidega. Usu ja mõistuse vahekorrast: 1. Credo quia absurdum (Tertullianus). 2
substantsist eristatav. printsiipide kohaselt". · Ontoloogia · 1983 a. antakse sama soovitus. · Vorm ja mateeria ei ole iseenesest olevad. Nad on see, mille läbi olev on, mis ta on. · Olemine on printsiip, mille läbi olev alles olev on. Olemisakt (actus essendi) muudab oleva olevaks. · Varaskolastika · Tomistliku ontoloogia põhiliseks mõtteks on kogu · Anselm Canterbury'st olemise täiuslik kord. · Wilhelm Champeaux · Kõigi loodud asjade juures on tegemist olemise ja · Pierre Abelard olemuse erinevusega. · Anselm Canterbury'st · Üksnes Jumala juures langeb olemus ja olemine 1033-1109 kokku
annaabi.ee 
