,,PIERROT" Antoine Watteau (1684-1721) Keiu Lindeburg 11.klass Faktid · Autor: Antoine Watteau · Aasta: 1717 ja 1719 vahel · Pealkiri: ,,Pierrot" varem tuntud kui ,,Gilles" · Tehnika/Materjal: · Suurus: 184 × 149 cm · Periood: Vararokokoo · Koht: Louvre'i muuseum · Kunstiliik: maalikunst · Zanr: -See portree; poeetiline, unistav Pierrot. -Maalitud õlilõuendil 1718-1719.a -Seda teati varasemalt pealkirjaga ,,Gilles", kuid tänapäeva pealkiri ,,Pierrot" eelistus on pigem seotud töö teemaga. See maal kujutab Pierrot, üks kuulsamaid tegelasi Commedia dell'arte . -Maalis võlub meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks. Elurõõm on
Ülikõrgeks muutunud kingakontsade tõttu pidid peened daamid nüüd toetuma kõndides jalutuskepile. Kokkuvõte Rokokoo oli 18. saj Prantsusmaal ja ka Saksamaal valitsenud stiil. Rokokoo kasvas välja barokk- kunstist, sellel oli lühike kuid hiilgav õitseaeg. Põhilisi muutusi tõi see kaasa sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis, vähem skulptuuris. Rokokoo arenes barokist, edasi tuli vararokokoo, seejärel kõrgrokokoo ja jõudis välja varaklassitsismi. Pilte Rokokoo arhitektuur 1.Versailles'i loss 2. Maale 3.Watteau. ,,Reis Kythera saarele." 4. Boucher. ,,Diana pärast suplust." Skulptuur 5.Edme Bouchardon. ,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" 6.Clodion, "Zephyrus and Flora" Tarbekunst 7. Rokokoostiilis sohva 8
paleed, elamud, tootmishooned jne) peeti alati ülimal määral silmas siseruumide mugavust ja otstarbekohasust. Moodne elamukultuur on tekkinud Prantsusmaal 17.-18.saj. Ja just suurest huvist siseruumide mugavuse vastu on tingitud sisekujunduse suurepärane õitseng rokokooajastul. ● Prantslased nimetavad oma stiilide arenguastmeid tavaliselt valitsejate järgi: □ 1625-1660 – Louis XIII stiil □ 1660-1710 – Louis XIV stiil □ 1710-1725 – nn. regendistiil (style Régence) e. vararokokoo □ 1725-1760 – Louis XV stiil e. täisrokokoo □ 1760-1790 – Louis XVI stiil e. varaklassitsism. □ NIMETUSED KEHTIVAD EELKÕIGE SISEKUJUNDUSE KOHTA. ● Jacques Lemercier (1585-1654) Prantsuse varabaroki esindaja, kes oli viljakamaid ja fantaasiaküllasemaid tolle aja arhitekte. Lemercier oli Salomon de Brosse`i õpilane ja veetis noorpõlves mõne aja Itaalias. Ta ehitas a. 1635-1656 Sorbonne`i kiriku Pariisis, mis on esimene suur kuppelkirik Prantsusmaal. Eeskujuks oli Lemercier`le
renessansitraditsioonide jätkamine. Kõrgbarokki ( 1660- 1715 ) tuntakse Louis XIV stiilina, iseloomulikud on suured paraadruumid, plafoonmaalingud, rikkalikult kaunistatud seinapaneelid, peeglid siseruumi kaunistustena, toretsev kurvjate joontega mööbel. Värvidest kasutatakse erksaid kontrasttoone, kullatud ornament on enamasti jõuliselt plastilise vormiga ( põhimotiivideks akantus, kartuss, grotesk ). Täisrokokoo (1725-60 ) nimetatakse Louis XV stiiliks, sellele eelnes veel vararokokoo e. Regendi stiil (1710-25 ). Iseloomulikud on väikesed intiimsed ruumid, mille meelismotiiviks orvand, värvidest eelistatakse kahvatuid pastelseid toone. Kuigi Prantsusmaal peeti itaalia barokist väga lugu, jäi itaalia barokile omane laad oma liigse dünaamika ja maalilisusega neile siiski võõraks. Nii hakkas prantsuse 17. sajandi ehituskunst arenema täiesti teises suunas. Peeti kinni prantsuse renessansi traditsioonidest, eeskujusid otsiti antiikarhitektuurist
annaabi.ee 
