Ainsaks erandiks on kohtunikud: nende erapooletuse tagamiseks määratakse kohtunikud tavaliselt ametisse kogu eluks ning neid võib tagandada vaid tõsise seaduserikkumise tõttu. 3. MASSILISUS Kodaniku ja valija määratlus peab olema nii lai, et see hõlmaks suurema osa täiskasvanud elanikest. Demokraatia ajaloos pole see aga sugugi mitte alati nii olnud. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. Varanduslik tsensus kadus XIX sajandi algul, naised said valimisõiguse riigi esindusorganisse alles XX sajandil, vaid ühel juhul veidi varem (UusMeremaal 1893, Soomes 1906, Norras 1907, Eestis 1920, Prantsusmaal 1945 ja Hispaanias alles 1977). Siiski esineb valimistel ka tänapäeval mitmeid piiranguid: 1. Vanus; 2. paiksus; 3. teovõimelisus; 4. keeleoskus; 5. mõnel maal ka kirjaoskus jne.
4. Salajased - keegi ei saa teada, kelle poolt valija hääletab. Teise isiku volitusel tema eest hääletada ei saa Valimised peavad olema perioodilised, st toimuma teatud ajavahemiku tagant. Üldised, ühetaolised ja vabad valimised on suhteliselt uus nähtus. Võitlus üldise valimisõiguse kehtestamiseks algas 1830. aastatel Inglismaal ja levis mujal Euroopas laiemalt sajandi lõpu poole. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. 1824. a presidendivalimistel sai hääletada 5% täiskasvanud ameeriklastest. Kõik valged mehed said hääleõiguse kodusõja alguseks (1861), mustanahalised mehed olid teoreetiliselt hääleõiguslikud 1870. a alates, kuid tegelikkuses said nad lõunaosariikides hääleõiguse alates 1960. aastatest. Enne 1832. a reformi sai Inglismaal hääletada ainult 1,8% elanikest, 1884. a 12,1%. Varanduslik tsensus (häälte arv erines vastavalt kinnisvara hulgale) kadus
4. Salajased - keegi ei saa teada, kelle poolt valija hääletab. Teise isiku volitusel tema eest hääletada ei saa Valimised peavad olema perioodilised, st toimuma teatud ajavahemiku tagant. Üldised, ühetaolised ja vabad valimised on suhteliselt uus nähtus. Võitlus üldise valimisõiguse kehtestamiseks algas 1830. aastatel Inglismaal ja levis mujal Euroopas laiemalt sajandi lõpu poole. Näiteks USAs oli 1787. aasta konstitutsiooni järgi valimisõigus ainult valgetel varaomanikest meestel. Varanduslik tsensus (häälte arv erines vastavalt kinnisvara hulgale) kadus XIX sajandil, naised said valimisõiguse riigi esindusorganisse valimisel alles XX sajandil või veidi varem (Uus-Meremaal 1893. aastal, Soomes 1905. aastal, Norras 1907. aastal, Eestis 1920. aastal, aga Prantsusmaal 1945. aastal, Sveitsis 1971. aastal ja Portugalis 1974. aastal). Siiski esineb ka tänapäeval mitmeid piiranguid sõltuvalt rahva kultuurilistest iseärasustest ja traditsioonidest
annaabi.ee 
