Olles mälestuses, inimene justkui elaks minevikus. Kuid ilus mälestus on suurepärane motivatsioon eluga edasi minemiseks, püüdmaks saavutada veelgi rohkemat ning kündida veelgi parema emotsiooni poole. Kole mälestus õpetab aga hindama seda, mis sul on ning aitab vältida tegemast samu vigu. Mälestused aitavad elada. Neis on jõud. Waris Dire räägib oma tõetruus romaanis ''Kõrbelill'' katsumustest, millest meie oma kindlustatud soojades kodudes mõeldagi ei oskaks. Kaasas ainsa varandusena räbaldunud suurätt, põgenes neiu masendava elu eest Aafrika kõrbes. Üldse mitte seepärast, et tal oleks seal halb olnud, ta armastas oma kodu ja peret, kuid fakt, et traditsiooni kohaselt, pidi abielluma endast kaks korda vanema mehega, ajas judinad peale. Kui väga ta ka ei oleks tahtnud pea norgus tagasi kodupoole kõndida, aita teda teel viimane mälestus, vanamehe hirmuäratav pilk. Waris pidas valeks abielu armastuseta ning võitles oma tõekspidamiste eest, ka oma elu hinnaga
see islami püha linn suletud. Umbes 2 miljonit moslemit aastas võtab ette palverännaku. Palverännakul käinu, hadki, saab õiguse maalida oma koduukse kohale sümboolne palmioksa kujutis.(http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 5. Almuste jagamine, zakat. Zakat on iga täiskasvanud muslemi poolt tasutav usust tulenev maks. Selle tavapärane suurus on 2.5% , mitte sissetulekult vaid kogu olemasolevalt varanduselt. Varandusena arvestatakse: teravili, puuvili, kaamelid-kariloomad-lambad-kitsed, kuld ja hõbe, vallasvara. Almusest saavad osa vaesed, võlgnikud, vabadust taotlevad orjad, vabatahtlikult pühas sõjas osalejad, palverändurid, maksu kogujad. Varem kasseeriti zakat sisse riiklikult. Tänapäeval on see jäetud igaühe enda teha, väljaarvatud vähesed erandid riikide osas. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm)
see islami püha linn suletud. Umbes 2 miljonit moslemit aastas võtab ette palverännaku. Palverännakul käinu, hadki, saab õiguse maalida oma koduukse kohale sümboolne palmioksa kujutis.(http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm) 5. Almuste jagamine, zakat. Zakat on iga täiskasvanud muslemi poolt tasutav usust tulenev maks. Selle tavapärane suurus on 2.5% , mitte sissetulekult vaid kogu olemasolevalt varanduselt. Varandusena arvestatakse: teravili, puuvili, kaamelid-kariloomad-lambad-kitsed, kuld ja hõbe, vallasvara. Almusest saavad osa vaesed, võlgnikud, vabadust taotlevad orjad, vabatahtlikult pühas sõjas osalejad, palverändurid, maksu kogujad. Varem kasseeriti zakat sisse riiklikult. Tänapäeval on see jäetud igaühe enda teha, väljaarvatud vähesed erandid riikide osas. (http://voru.eelk.ee/Kogudused/Voru/leerikursus/maailmaReligioonid/Islam.htm)
Aastast sekundeerisid neile Veneetsia tukatid. Üks oluline probleem, millega tuli keskaja majanduses tegeleda, oli mündimetallipuudus, mis sai teravaks eriti hiliskeskajal. Kaubanduse maht kasvas, aga väärismetallitoodang ei jõudnud sellele järele. 13. sajandiks olid senised hõbedakaevandused ammendatud ja toodang piiratud. 14. saj oli hõbedatoodang alla 30 t aastas. Uued maardlad lubasid leevendust, kuid probleemi lahendas alles Uue Maailma kullavarude kasutuselevõtt. Palju kulda oli varandusena olemas, kuid müntidena neid käibel ei olnud. III ristisõja järel pidi Richard Lõvisüdame vangist vabastamiseks näiteks hõbedast kirikuvarad müntideks vermida. Hõbeda puuduse teine ilming oli selles, et väärismetalli osa mündis vähenes, kuna raha oli ise väärtus, mitte vaid väärtuse märk, siis väärismetalli sisalduse vähenemisega vähenses ka raha väärtus. Karl Suure seatud mündistandardi halvenemise märgid on teada juba 11. sajandist kaaluühik ja mündi
annaabi.ee 
