2. Eerik Haamer ,,Pime". Eerik Haamrit huvitas alati sotsiaalne problemaatika, elu ise. Sageli kätkevad figuraalsed tööd mingit argielulist lugu, eluraskustega võitlevat inimest. Esimesi ja kuulsamaid nende teoste seas on Haameri ekspressiivsete vibalike figuuridega ,,Pime" (1938). Haamer on jutustanud: ,,Nägin kord pimedat vanameest kõndimas temale iseloomuliku kehahoiakuga. Eks olnud ju vaesele Saaremaale vägagi iseloomulik, kuidas pime oma varanatukesega uude elukohta kolis koos laste, koeranässi ja kalaga, mis keegi raskel teekonnal temale pihku pistis." Haamerile iseloomulikult muutub kõik, mida ta kujutab, suureks ja väärikaks. 3. Aleksander Vardi maal ,,Suplejad" See looming valmis aastal 1939 ning on tehtud õli lõuendil. Maalil on näha põlvesügavuses vees olevat kolme alasti inimest. Neid ümbritsevad põõsad ja puud. Ülalpool on märgata päikese poolt tekitatud valgust. Maalile on iseloomulikud
kodumaa kaitsmises. Eestlaste põgenemine Rootsi algas juba 1943. aasta kevadel, kuid eriti massiliseks muutus see septembris 1944, mil Saksa rinne Eestis Nõukogude vägede all kokku varises. Sai selgeks tõeline olukord, et vägivallale rajatud hirmuvalitsus oli lähenemas ning osa Eestit oligi juba selle haardes.Teadagi tekitas see meeleheitlikku põgenemist. Kes vähegi läbi sõjatandri ava leidis, põgenes, et päästa vaid ainsat, mis järele jäänud - oma elu koos kaasakantava varanatukesega. Seegi oli suur riskimine, sest ees ootas ohtlik meretee. Salaja metsas omavalmistatud väike paat, varustatud paremal juhul autolt võetud mootoriga, ei olnud sügistormidega ulgumerele sõiduks. Sellel iseehitatud paadil õnnestus saada Rootsi sõjalaeva pardale. Paljudel teistel nii hästi ei läinud... Eestlastel väga suurt valikut Teises maailmasõjas polnudki. Mobiliseeriti kas Saksa või Vene vägedesse. Ise sai ka valida, kuid need olid väga riskantsed valikud
ennegi aidata. Razumihhin hoolitses ka ema ja Dunja eest, aidates neil linnas leida korter ning kuna talle meeldis Dunja, muutus ta nende kodus sagedaseks külaliseks. Noormees võeti perre avasüli vastu ja ema kiitis heaks nende abielu. Dunjalt sai ta teada Raskolnikovi kuritööst, kuid nad suutsid kurjategijale andestada, sest Rodja tunnistas oma kuritöö üles. Razumihhin püüdis kergendada sõbra karistust ning tunnistas, et Raskolnikov oli aidanud üliõpilaspõlves oma viimase varanatukesega ühte oma vaest tiisikushaiget koolivenda ja pidanud teda pool aastat üleval. Peale poisi surma hoolitses tema vana isa eest ja mattis peale surma maha. Dunja ja Razumihhin lootsid koguda veidi raha, et sõita Siberisse Raskolnikovi juurde, lootes leevendada nii Raskolnikovi vangipõlve. Nad kõik olid inimesed, kes elu keerdkäikude tõttu pidid tegema vahel halbu otsuseid ja tegusid, kuid nad suutsid halastada endast õnnetumatele ning olid valmis ohverdama end teiste heaolu eest.
annaabi.ee 
